2017

17795918_945068178929816_824233358175394493_n

Aasta esimene kvartal läks mööda nii, et postitust ei teinudki. Novembriga võrreldes, teate, midagi ei ole muutunud, olgem ausad. Nii et ei oskagi midagi kosta. Jätkuvalt püüan kehakoostist muuta, rasvaprotsenti vähendada. Püüan toituda mingis mõttes kava järgi, kirjutan oma tarbitud toitusid ja kulutatud kaloreid targa äpi sisse üles ja oma arust teen kõike õigesti, aga kuskil on kratt sees. Või noh, ma lubasin anda endale 3 kuud. Proovin 3 kuud ja siis vaatan, mis välja tuli. Ahjaa, selle vahega, et iseseisvalt jõusaalitreeninguid küll ei ole alustanud ega alusta ka. Ringtreeningud on selle jaoks. Viimases personaaltreeningus teatas härra treener, et kui ringtreeningus ise piisavalt pingutada siis pärast seda ei peaks jaksama enam teist treeningut otsa teha. Ma siis püüan nüüd lähtuda sellest mõtteviisist. Et enam ei võta esimese hooga raskust, millega “kindlasti jõuan lõpuni teha”, vaid raske raskuse. Kui ei jaksa minutit teha, siis teen vähem, aga korraliku tehnikaga ja nii, et ikka tunda on. Hommikuti on jalutuskäik koeraga enne hommikusööki kui õhtul pole jooksutrenni, kui õhtul on ringtreening (s.o jõutrenn) siis pärast seda 30-40minutit kardioseadmel 135pulsiga rahmeldamist otsa. Rasv põle, raisk! Ma olen tahtejõuga hiilanud varemgi igasuguste challenge’te raames, ma peaksin saama sellega hakkama ka seekord. Ja kui joppab, saab sellest uus elustiil. Kolme kuu pärast vaatame siis.

believe-in-yourself-kitten-seeing-a-tiger-in-a-puddle-1447120618

Advertisements

suvelugu

mõnikord "ära karda!" ei tööta ja ikka kardad natuke. see on ka ok.

mõnikord “ära karda!” ei tööta ja ikka kardad natuke. see on ka ok.

Nüüd kus lumi tuli maha ja valgeks läks maa ja hanepoegadega seal laudas ka loodetavasti kõik on OK, on sobilik aeg mõelda möödunud suve peale. Nimelt tavaliselt on mul igal suvel “oma lugu”. Suve theme song, kui soovite. Ühel (võimalik, et eelmisel?) suvel oli raudselt see:

Tundub, et sellel suvel, nii üürike kui ta ka oli, oli mu lemmik mitmete teiste kõrval (erilised tänud siinkohal lähevad mu igasuvisele autosõidu-mixi providerile mar6o-le;)) see oldie, mille sõnad ka praegu eriti teemakohased, aga suvel Eesti maanteid mõõtes ei mõelnud ju keegi veel talvele ja lumele…

Some people say this town don’t look
Good in snow
You don’t care, I know

too much love will kill you…

… just as sure as none at all.

Tunnistan siinkohal, et minu lemmikalbum Queenilt ongi Made In Heaven (1995). Ja see lugu sellelt plaadilt ilmselt lemmik. Koos nimilooga tihedas rebimises. Olenevalt sellest, mis olukord südames parajasti valitseb. 🙂

Aitäh veelkord, Minni, Queen+Adam Lambert kontserdile kutsumast! Tõi kaasa mälestusi lapsepõlvest ja käivitas igasuguseid mõtteid, et ma päris otse koju ei sõitnudki, panin Spotify’st Queeni playlisti käima ja kruiisisin natuke mööda öist linna ringi (ise muidugi täiel häälel kõvasti ja valesti kaasa lauldes).

throwback thursday

Kui Sulle tundub, et miski on liiga hea, et olla tõsi, siis ta seda on – s.t mittetõsi. Ning saab peagi otsa. Ja ma võin lahjemat sorti mürki võtta, et see pole esimene kord selles blogis kui ma sellele tõdemusele jõuan. 🙂 Kõik need kes väidavad, et hoolivad ja solvuvad südamepõhjani kui vihjad, et Sul on neid oma senise elu statistikale tuginedes raske uskuda, need ka kaovad ära. Mõni kaob vaiksemalt, võib-olla sõnagi lausumata. Mõni suure draamaga. Varem või hiljem. Mida praktika, statistika ja muu ka näitab, on see, et need kes päriselt hoolivad ei teegi suuri sõnu ja on lihtsalt vaikides olemas. Mõnikord tüliga, mõnikord eufooriaga, isegi ignoreerimisega kusjuures, aga nad on olemas ja ei kao ära siis kui neid on päriselt vaja.

Arvestades, et tekst on kirjutatud (sünteetiliste) opioidide rühma kuuluva narkootikumilaadse valuvaigisti mõju all siis.. ei võta vastutust kellegi (tunnete (riivamise)) eest.

Baby now you do…

Märke pole olemas. Kes märke näha tahab, see neid ka leiab. Kuigi mõnikord, olgem ausad, mätšivad mõned asjad natuke liiga hästi, et olla tõsi.

 

Tegelikult ma tahtsin küsida sellist asja, et mis on Su lemmiklõhn? Ei, mitte parfüüm, kuigi selle võid ka ära mainida, aga lõhn, noh. Ma arvan, et mul on õitsvate metsiku jasmiini põõsastest möödumisel seal hõljuv lõhn. Ja värskelt jahvatatud kohvi lõhn…  või siiski tema t-särgi küljes olev lõhn kui selle ajutise kehakattena endale üll tõmbad? Ja mis Su lemmikheli on? Ja mitte muusikapala, kuigi oma lemmiklaulu võid ka ju kirjutada, aga just heli. Võib-olla mere- või metsakohin, aga äkki hoopis kallima kiirenev ja katkendlik pinnapealne hingamine teatud.. tingimustes? 🙂 Aga lemmikkoht? Mitte nagu puhkusesiht vaid… koht. Et kõige paremini tunned end… oma auto juhiistmel kaunil suvepäeval maanteed mõõtes? Selle vanalinna restorani aknaäärses lauas sellel toolil mis võimaldab ka vaadet ülejäänud ruumile?  Või siis “igal pool, peaasi, et tema kaisus, paremal pool, pea tema rinnale toetatud ning jalad omavahel põimunud”?

Miks keegi selliseid interneti-meeme ei tee? Ikka küsitakse, et a mis Su lemmikvärv on? Või lemmiksöök? Kas Sa oled rohkem koera- või kassiinimene? Johhaidii…

Päriselt?

Kuna iseennast kõrvalt ju (nagu näha) ei adu – siis kas mul tõesti puuduvad nii empaatiavõime kui kaastunne täielikult? Mis värd-egomaniakk ma õieti olen?

why, yes, i am a bit stressed, why do you ask?

Ma elan teatrietendusest etenduseni, muu ei paku enam pinget, muu on rutiin. Ja veiniklaasist veiniklaasini. Teatrihull alkohoolik. Vaikselt kõrvalt lisaks areneva söömishäirega ka, tundub. Kas nii peabki olema? Päriselt?

elu ei ole muinasjutt

Ehk kindel on see, et mitte miski ei ole kindel ja ainus seni vankumatult kehtiv väide elu kohta on, et see läheb edasi.

“Väike kognitiivne hälve on sageli aken uude maailma.”

No mis raamat see on selline, kus kirjutatakse nii nagu postituse peakirjas või siis hoopis nii:

“Lonks perifeeriat ühel sumedal augustiõhtul, kui ritsikad ja terava servaga kuu on teadvuse õhukeseks saaginud – ning siis on minek!”

Üle ühe lehekülje pudeneb siin tsitaate, mida tahaks üles kirjutada. Kuigi see valdavalt kokku moodustab parajalt “deviantse” sonimise.