I’d stop drinking, but I’m not a quitter.

Ehk tulekski hakata siia – kujuteldavale sõbrale – kirjutama, et päris hulluks minemist vältida? Sest mul on igal juhul mõistus otsas. Mida teha selles lootusetus olukorras kui oled midagi/kedagi olulist kaotamas, aga that something/somebody ei näi tahtvat eriti jääda? Lihtsalt lasta lahti ja loota nagu klišee ütleb, et “kui tuleb su juurde tagasi, siis on ju tore, aga kui ei tule – siis polnudki üldse Sinu jagu”?

Advertisements