No mis raamat see on selline, kus kirjutatakse nii nagu postituse peakirjas või siis hoopis nii:

“Lonks perifeeriat ühel sumedal augustiõhtul, kui ritsikad ja terava servaga kuu on teadvuse õhukeseks saaginud – ning siis on minek!”

Üle ühe lehekülje pudeneb siin tsitaate, mida tahaks üles kirjutada. Kuigi see valdavalt kokku moodustab parajalt “deviantse” sonimise.