i don’t want to live on this planet anymore

nope

a mnje p**ui, ja pingvin i zavtra v more paidu.

Täna on jälle üks nendest päevadest kui on tunne, et vist ei oleks pidanud üldse voodist välja tulemagi. Mitte midagi ei ole hästi läinud. Ja mis on hästi alanud, on kiirelt võtnud katastroofilised pöörded. Küll aga on suust väga hästi sisse läinud praeguseks umbes pool kilo igasugust magusat kraami, kookidest alustades ja šokolaadiga lõpetades. Sest homme algab toanaabriga ühiselt suhkruvaba kuu. Saab näha kuidas see kujuneb. Ehk siis ilmselt hakkan oma stressi ja masendust kookide asemel peekonisse uputama? Sounds about right. Huvitav kas hästi kuiv vein on ka OK? No pakendil pole ju kirjas, et suhkur sees oleks…

Advertisements

sünopsis

rhetorical question

Lühidalt – ma ei jaksa… Vahepeal oli ju minu sünnipäev. Oli pidugi! Ja hästi palju toredaid inimesi mu ümber… Ja see kõik tundub nagu valgusaastate kaugusel või kuskil unenäos olevat, see polnud ju päriselt? Praegu tunne on, nagu oleksin Dante 9 põrgu ringis mis tegelikult on natuke nagu spiraal ja siis Möbiuse leht ka – sel ei näi lõppu tulevat. Aga tuleb ju ikka, eks? Alati on tulnud, kas mitte? Kõik need korrad kui ma olen hädaldanud ja ahastanud ja lootuse kaotanud. Miks seekord ei peaks? Ma igatahes juba väga ootan, any time now

tahaks teha nii, aga tegelikkuses surun hambad risti, võtan lonksu kohvi ja elan edasi.

tahaks teha nii, aga tegelikkuses surun lihtsalt hambad risti, võtan lonksu kohvi ja raban edasi.