Ka viimse vihma taga on päike

Jürgen Rooste õppis Tallinna Reaalkoolis, niisiis minu koolivend. Ses luuletuses vägagi puudutasid mind read “väikeses majas” õppimise kohta ja mis kõik nende seinte vahel aset leidis… Ega mul ju päris sama ikka ei olnud, ma olen ikkagi teisest soost ja ega ma vist kellegi pruunisilmne (või noh, sinisilmne) tüdruk ka polnud nagu siin luuletuses. Või võib-olla olin ka. Ma igatahes päris kindlasti ei usu, et ma oleksin olnud mõnele poisile too tüdruk, kes kehastas kõike seda mis naiste juures on valesti.

Võib-olla nüüd juba olen.

Lugege igal juhul lingi alt täispikkuses Jürgen Rooste ilusat luuletust “Õhtujutt Šeherzadele” Loomingust.

/—/

kuidas ma sel hetkel tahtsin

endale pruune silmi

või et ta võiks armastada

ka noid mu moodi

sinakashalle

terve elu olen püüdnud

endale luuletada just

sellised silmad

nagu nemad ihkavad…

/—/

Advertisements

One response to “Ka viimse vihma taga on päike

  1. Maris

    Nii väike see eesti on, Tere kooliõde. Head read sul siin!

Tell me about it :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: