Hullult hull.

Ärge kirjutage ‘herkulapuder’, sest see on vale kirjapilt. Palun ärge kirjutage ‘herkulopuder’ ka, sest kuigi see on õige kirjapilt, on see ju kohutavalt inetu sõna, nii kõnes kui kirjas, kas teile ei tundu? Ja viib mõtted hoopis kuhugi vanakreeka mütoloogiliste kangelaste radadele üldse. Mis on viga puhtal eestikeelsel ‘kaerahelbepudrul’?

Ja üleüldse ei ole mingeid kaera- ega muid teraviljatooteid veel järgmised 26 päeva, kuna kestab minu Paleo-30-päeva-väljakutse (millest kirjutan jõudumööda siin).

Ma olen teinud ka 40-päevast vegan-paastu ja mul tõuseb eranditult alati klomp kurku kui räägitakse lihatööstuse kariloomade ja kodulindude õnnetust olukorrast, sandistamistest, ebaloomulikest pidamistingimustest, kõigest-kõigest. Kogu see eetiline aspekt ei jäta mind külmaks ka praegu kui ma tarvitan pea iga hommik mune ja peekonit hommikusöögiks ja lõuna- ning õhtusöögi juurde söön kas lehma või tibu ja tema kõrvale lisandiks nende endi toitu kah veel (no utreeritult, eks) – köögivilju ja pähkleid ja salatit. :/ Aga minus ikka maailmaparandaja geeni ei ole ja ilmselt taimetoitlast, isegi mitte lakto-ovo-veganit minust ei saa ja jään ka pärast Paleo-väljakutset toituma nii loomsetest kui taimsetest saadustest mitmekesiselt. Muuseas usun tänaseni et kliimasoojenemine ei ole inimtekkeline (no mõni usub Jumalasse ka, eks, mis see minu usk siis kehvem on?).

Dont-worry-duckling

Vahepeal on tekkinud jälle n+1 draamat mille puhul mul on tekkinud mõne inimese ees (mitte nende pärast, kuigi seda ka natuke, aga just nende ees) hirm. Kardan neid. Kardan nende impulsiivsust ja äkilisust ja tühjast kohast tõusvat tulist raevu (eriti kui see on sedasorti raev mis lõõmab tal tuha all juba ammu enne seda kui ta selle ülisuure vulkaanipurske kombel üle Sinu laotada võtab). Üks neist kirjutas mulle selle tavapäraselt ingliskeelse klišee, et “inimesed ei püstita seinu mitte selleks, et teisi eemale hoida vaid selleks, et näha saada kes hoolib piisavalt, et need seinad maha lõhkuda”. Ja ma pean tunnistama, et kaldun pigem arvama et ka kõige hoolivamal ja empaatiavõimelisemal inimesel saab kord mõõt täis ja kui ikkagi käed on lõhkumisest verised ja villis, aga teine inimene on mahalõhutud seina taha järjekordse jõudnud püstitada – siis kaua Sa jändad? Jajah, võib-olla oli see viimane veel just see final frontier, mille järel oleks too uruhiireke siis end avanud ja oleks saabunud sõbralik kuradi ühisnirvaana, aga MA EI JAKSA enam lõhkuda, ma lihtsalt ei jaksa. Mul on oma elu ka elada, istu siis seal oma seina taga omaette ja pea peenikest naeru või oota edasi pikisilmi, et millal lõhkumist kostab, et saaks varuseinu laduma hakata.

Never.

Advertisements

2 responses to “Hullult hull.

  1. asd

    HERKULAPUDER 🙂

Tell me about it :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: