I never lost control

Ma tunnen ennast viimasel ajal tõeliselt hästi, õnnelikuna ja midagi saavutama võimelisena ainult treeningutes ja end kurnatuseni pingutades. See vist pikemas perspektiivis ei ole väga hea tendents, ega?

You are all of that

Advertisements

i’m not fat, i’m just fluffy…

Monday’s child is fair of face,
Tuesday’s child is full of grace,
Wednesday’s child is full of woe,
Thursday’s child has far to go,
Friday’s child is loving and giving,
Saturday’s child must work for a living,
But the child that’s born on the Sabbath day,
Is fair and wise and good and gay.

-Monday’s Child (Autor: teadmata)

Ilma järele vaatamata – millisel nädalapäeval ma sündisin, mis arvate? :p

Tuleb tunnistada, et mõningase järelemõtlemisega kahe lähedase inimese puhul arvasin õigesti, kahe puhul valesti. Nii et üsna fifty-sixty võib pakkuda.

Käisin Linnateatri uut “Hamletit” vaatamas. Mõlema vaatuse ajal tabas mind enneolematult pikk ja piinarikas teatriköhahoog (ja üleüldse täna jookseb mind tabanud ülemiste hingamisteede tüüpilise haiguse 11 .päev). Enneolematu oli ka see, et ei jäänud Linnateatri etendusega rahule. Võib-olla vastik köha tekitas ka negatiivse emotsiooni, aga ma ei mäletagi tõtt-öelda viimast korda kui ma oleksin käinud Linnateatris ja mulle ei meeldinuks. Õnneks ei olnud see mul esimene kord. Linnateatri Marko Matverega “Hamlet” ja Theatrumi Marius Petersoniga “Hamlet” olid imelised elamused mõlemad ja seega on Hamletiskoor mu hinges ikka veel positiivne. Mitte, et Alo Kõrve Chaplin-Hamletil häda oleks olnud. Ma arvan, et Chaplini look-alike konkursil pakuks ta kõva konkurentsi, aga see polnud vist selle etenduse puhul päris see eesmärk, ega?

Kas mängida vingu-pingut ja pusida omaette oma toitumise ja treeningutega edasi või saata Robbie Williamsi kontserdipiletimõte peast ja see raha investeerida näiteks personaaltreeneri+toitumiskava sisse? Kaal+ümbermõõdud püsivad praegu kahjuks lollaka järjekindlusega täpselt natuke liiga (minu enda määratud) skaala ebasoovitaval poolel. Mida teha, et teisele poole saada (ja kas on otseselt vajagi) – ma ei tea.

omnom.. benedict cumberbatch... nom

Dear enemies, haters & doubters: I have so much more for you to be mad at. Just be patient. 🙂

she thinks she’s made of candy…

Tänahommikusest mõistatuslikust kõnest (mida ma vastu ei võtnud, sest ma arvasin, et see on eksitus… aga vist ei olnudki) peale on kõik läinud nii uperkuuti, et ma ei saa tõesti enam aru, mis seis on ja kes üldse mängivad?

Neile, kellega pole ammu näinud: kui veel suvel olin tumepruunist süsimustani siis vahepeal sügisel oli blond moment & sellest nädalast back by popular demand:

08012013

Ma viisin väga toredale treenerile tema sünnipäeva puhul liitrise hoidisepurgitäie isetehtud müslit. Ma saan aru küll, et süsivesikud ja kõik see kraam, aga no natuke kiudaineid ju ka & ikka parem kui šokolaadikarp või muu taoline? Kui ei midagi muud siis vähemalt ilus vaadata & lõhnab šokolaadiselt hästi:) Kirjutasin koostise detailselt purgile ka, juhuks kui pähkliallergia või muud taolist olema peaks. Ma ei ole kaugeltki kuldsete kätega ja kokata ka ei oska, nii et minu jaoks selline julgustükk – kinkida poolvõõrale isetehtud toidukraami, sildikesega ja kõik jutud, võttis kõvasti eelnevalt lõvikonservi tarbimist:) Kui selle treeneri trennid järgmisest nädalast plaanist puudu on, eks ma siis tean ennast süüdistada.