Puhkuse-eelne nädal algas ja crazy doesn’t even begin to cover it... Aga kes ütles, et elu peab lihtne olema? Või asjad sujuma nii nagu algselt plaanitud? Või inimesed kohal olema siis kui nad algselt lubasid? Või kuidas 15 valmiskirjutatud leheküljest läks tähtaja lähenedes tegelikult vaja 1 ja 3 tuli hoopis muul teemal ahvikiirusel juurde kirjutada? Või kuidas just siis kui üle kõige tahaks puhata ja mängida, tuleb tegelikult hoopis suruda hambad risti ja lihtsalt edasi rüsada?

Ja homme hommikuks kui plaanisin jooksma minna, lubatakse vihma. Kas seega õhtul rühmatrenn+jooks või hommikul vihmajope selga ja metsa alla pori sisse püherdama? Vot sellised on dilemmad ja probleemid millega on lausa lust mängida ja tegeleda. 🙂