Tähendab, see kõik on väga armas, kui trennitegemine ja toitumise jälgimine mõjub (olgugi, et kaal püsib sama ja ka peeglist vaadates silmaga tuvastatavat muutust paremuse poole pole toimunud) – aga täna hommikul avastasin, et tänaseks on juba 3 seelikut liiga suureks jäänud. Nii ei saa ju rallit sõita. 😦 Kui ma nüüd peaksin minema poodi ja natuke väiksemad seelikud ostma ja siis tsipa taas juurde võtma, siis on mul jälle kasutuskõlbmatud seelikud kaelas (või õigemini kapis). Hädaorg. Praeguse seisuga tundub, et pean muretsema asemele posu venivaid/vabaltlangevaid tuunikaid, mida retuusidega kanda – nii võivad puusad-reied-sangad teha mis tahavad ja ikka jäävad peitu! 😛
In other news – Viljandis toimunud Köömesekontsert oli väga äge, olgugi, et läks kahjuks pooltühjale saalile. 12. mail on oodata ka päris plaadiesitlust RockCafe’s, aga tulihingelisemad fännid said loomulikult juba Viljandist omale plaadid-autogrammid-särgid soetada. 🙂 Kogu sellest üritusest koorus lõpuks välja ka tõsiasi, et toon ilmselgelt halba õnne. Selle kontserdi eel, ajal ja järel purunesid kildudeks nii telefoniekraanid (kes teadis, et neid tänapäeval päris klaasist tehakse?!) ning hommikused pohmaõllepudelid, mõned õlled läksid ka lihtsalt ümber – riidest jopede peale…, müstilistel põhjustel purunesid ka autorehvid – õnneks seisvatel autodel, mitte sõidu pealt. Ja Statoilis olid kohvitopsikaaned ka otsas! :S Ma selgelt ei tohiks väljasõitudel käia, võib ohtlik olla.
One response to “Self-conscious babble”