Vanad võlad esimesena! Ehk käisin möödunud nädalal vaatamas “Artisti”. Film, jah, minu arvates – kes ma suure gunzti mitmekihilisust ju tihtipeale ei näe (või ei taha näha, kui ma arvan, et ma sellest niikuinii aru ei saaks) – suurt väärt ei olnud. Esiteks tuleb seda vaatama minna täis kõhuga ja sealjuures olles söönud midagi sellist, mis seedehäireid ei põhjusta, sest vaikseid kohti on tummfilmis teatavasti palju, kus kõik kurinad-korinad hästi kuulda on. Minu fopaa oli kümnekonna hõbekäevõru käele lükkimine ehk käed surid liikumatusest sülle kergelt ära. 😛 Aga loomulikult – kutsumiuk oli filmis imetore ja John Goodman oli äge (kuigi mulle kogu aeg Fred Flintstone meenus;)). Ja kogu nüüdisaja 3D-hull-möll-tehno-värgi keskel lihtlabast mustvalget tummfilmi vaadata oli paras eksootika ikka küll. Nii et kogemus ometi kuldaväärt. Kogu õhtu oli tore. Seltskond ja puha. 🙂
Sel nädalal lugesin läbi oma esimese Coelho. Ühtlasi ka, piinlik tunnistada, 2012. esimese raamatu üldse. Aga see ju natuke loeb ka, et mul on mitu raamatut korraga pooleli, onju, aitäh?! Ühesõnaga Paulo Coelho “Aleph”, mida nii siiralt mulle soovitati (minu jutu peale, et vahel ma tunnen nagu kuuluksin tegelikult 19. sajandisse). et ma otsustasin anda Coelhole võimaluse. Kuigi seni üsna teadlikult sellest ringiga mööda käinud olen. Võib-olla seetõttu see mulle ei meeldinudki. Eelarvamuse pärast. Algus oli natuke põnev, keskel oli päris põnev ja siis läks igavaks. Millest on kahju, sest nüüd ei taha ma (jälle) enam ühtegi Coelhot silmaotsaski näha. 🙂
Sel nädalal käisin ma esimest korda elus šokolaadikommide/trühvlite valmistamise koolitusel Kalevi Šokolaadipoes & Meistrikojas väga armsa blondiinide seltskonna ja nende sõpruskonnaga, keda sadamiljon aastat näinud ei olnud. Koolitus oli äärmiselt lahe. Natuke kallis, tõsi küll, aga lahe ikkagi (ent arvestadedes kvaliteetse šokolaadi enda hinda ja tegelikult kogu seda materjalikulu mis seal oli, mitte sugugi liiga kallis). Täiesti super, kui vähegi võimalik, oma väikese seltskonnaga minna ja veeta 2 väga lõbusat ja kasulikku infot täis tundi. Olgu, üks eeldus on – et võiks olla magusasõber, aga see ei ole ka kohustuslik. Ütleme, et see on rangelt soovitatav. On täiesti võimalik ka kohale minna ja valmistada karbitäis trühvleid oma magusasõbrast kaaslasele. 🙂 Lihtsalt magusasõbrale on boonuseks seal laual ka suur kausitäis Kalevi kompvekke ja pärast rasket koolitust saab kasta puuvilju ja küpsiseid piima- ja tumeda šokolaadi fondüüsse ja limpsida kohvi/teed kõrvale. Mitte-magusasõber ilmselt peab siis oma soolase snäki selleks hilisemaks väikeseks lõõgastuseks kaasa haarama. 😛
2012.a. järgmised nähtud filmid olid “Märtsi Iidid” nomnom Ryan Goslinguga ja “Vanne” minu jaoks täiesti tundmatute näitlejatega. 🙂 Selleks, et teie ei peaks minema Wikipediast googeldama, mis õieti on Märtsi iidid, võin ma lühidalt öelda, et põhimõtteliselt oli selleks Rooma kalendris 15. märts. Et idus tähendab midagi seoses poolikuga, kutsuti iga kuu ligikaudset keskpaika selle kuu iidideks. Märtsi iidid oli aga 44 e.Kr. see päev kui herr Caesar maha koksati. Ka Sina, Brutus jne. Sellega oli naljakas lugu, ma lugesin Wikipediast, isegi kui see tõsi pole. Ennustaja nimelt oli öelnud, et väidetavalt Märtsi iidide ajal saab Caesar viga. Kui Caesar märtsi iidide ajal tänaval seda ennustajat nägi, oli ta vihjanud, et ennustus ju ei läinud täide, sest “näe, märtsi iidid on tulnud”, mille peale aga ennustaja oli vastanud, et “jah, aga mitte läinud…”. No vot. Siit õppetund – ei maksa ära sõnuda, eks. Aga filmi juurde tagasi minnes – hästi hea film oli. Ja ma ei ütle seda ainult sellepärast, et ma käisin seda vaatamas Minniga, kellega koos ette võttes iga asi (isegi hirmsaid poollahtisi frotee-hommikumantleid sisaldavad saunapeod) hea on ega selle pärast, et Ryan Gosling, vaid päriselt ka oli hea. Olgu pealegi, et poliitikute ega poliitikamaailma kohta midagi uut, mida me juba ei teadnud, teada ei saanud. Ikkagi.
Teine film, “Vanne” oli sõbrannadega sõbrapäeva-eelse romantikalaksu saamiseks väga sobilik. Hästi armas film, sugugi mitte imal, vaid täitsa paras. Ainult hea oleks, kui saaks pärast seda filmi minna koju kellegi kaissu miilustama. Mind ootas too õhtu kodus ainult kuri kass. Ja kinost koju kõndisin wok-panniga. Hea julge oli vähemalt. 🙂
Teine ‘esimene’ sel nädalal oli täna – kui pakkusin lõunasöögiks tortillasid. Väga kehvasti välja ei kukkunudki. Kuigi esimeseks korraks olin erinevad dipikastmed ja tortillad ise poest ostnud, siis järgmiseks korraks võib proovida tortillasid ehk ise küpsetada ja täidisele peale valatava kastme maitsestamata jogurtist-hapukoorest jmt. ise kokku keerata? Nimelt käisid meil üle pika-pika aja külalised, arutasime generaalplaani, kuidas reisida Sitsiilias(sse). Selleks oli meil abiks pesueht sitsiillane Palermost koos oma armsa abikaasa ja nende pisitütrega. Reis hakkab niiviisi juba täitsa reaalseid mõõtmeid võtma. Mis on tore. 🙂
Lugu ka.