“Andke raha, tõesti on vaja!” -Scapin

Tänaseks on siis niidetud üsna mitu ruutmeetrit muru, kruntvärviga kaetud üsna mitu ruutmeetrit majaseina, seejärel ka päris-päris värviga kaetud peaaegu sama palju ruutmeetreid majaseina (osa kruntvärvitud pinda veel kuivab). Ja juba on ilmnenud ka legaalse kohukese tarkusetera: majavärvimine – not so easy akshuly!! 🙂 Igatahes nüüd on tagumine aeg hakata sünnipäevatoitusid tegema. Alustasin juba öösel šokolaadivulkaanidega (mhmh, note to self: seest vedelasse kooki sünnipäevaküünla püstitamine ei ole just karbi kõige kirkama kriidi auhinda väärt mõte). Õhtusöögiks tellis sünnipäevalaps endale hakkliha-kukeseenepitsat ja rabarbri-punasesõstra purukooki. Homseks grill-piknikuks peab ka külmkappi valmis meisterdama klassikud: kirju koera ja Kass Arturi koogi. Ja puhkuse esimene nädal ongi möödunud nagu siuh-vilksti! Ütleks, et peaaegu sama tegusalt kui tööl käies, sesmõttes, et käed rüpes ei ole me ühtegi päeva veetnud, ainult selle vahega, et hommikuti saab ise valida mis kell selle tegutsemisega pihta hakata. 😀

Nähtud-tehtud sai esimese nädala jooksul ka Leib Resto & Aed (märksõna oleks “täielik pomm” NZ Marlborough Sauvignon Blanc Saint Clair’s ja Põltsamaa Mimosa;)) ning EMTA lavakunstikooli 25. lennu näitlete bakalaureuselavastus “Scapini kelmused” (Linnateatris osatakse teha nii, et vabaõhu-suvekomöödia on ka sellisel tasemel, et hoia ja keela! Meelde jäid loomulikult jällegi kaksikud ehk Märt-Priit Pius ja olgugi võrreldes “Jumala Narride Vennaskonnaga” hoopis pisema rolli teinud – ikkagi silma paistnud Henrik Kalmet.)

Advertisements

Superluks kõrvarõngad

Aitäh MärkYourself‘i Katrele! 🙂

03082011009.jpg