Neljapäeval oli juba reede tunne, sest reede hommikul sai siuh-vilksti vallutatud Helsingi (tänu täitsa niisama saadud SEB sügisjooksu kruiisikupongile). Otsustasime teha üsna kultuurivaba reisi. Kuigi tõele au andes tuleb tunnistada, ühte kirikut pärast natuke eemalt vaatasime ka kuni restoranist hõbepaberis kaasa pakitud poolikuid pitsasid nosisime. Selle taustaks kisasid ja lehvitasid lakkamatult plakateid kamp noori hispaanlasi. Ja iga kord kui meie päikese liikumisega koos kohti väljakul vahetasime, tulid nad kaasa otse meie nina alla seda tegema. Üsna tüütu oli, kuigi korruptsioonivaba ja demokraatlik riik kui selline on ju üsna hea eesmärk või nii.
Igatahes laevalt (ja mis mõttes on laeva nimes sõna XPRS kui reis võtab aega 2,5 tundi. Kui kaua nende ilma XPRS-ita laev siis veel seda 70km sõidab?!) silkasime metroo peale ja kimasime otsemaid Itäkeskusesse, mille siis otsast lõpuni läbi tuhlasime. Kõike seda, mida lootsin leida, kahjuks ikka ei leidnud (ja ühed ihukarva roosad lakknahast kingad, mis ostmata jätsin, jäidki nüüd mind painama…) aga midagi ikka. Ühe korraliku Sisters Point’i suvise kokteilikleidi (hästi lillelise, aga selline floral värk vist on see suvi ka veel OK, eks – või oli see pigem eelmise suve teema?), H&M’ist valge kardigani, sinise suvise pluusi ja paar meremehestiilis t-särki (sest meri on vist jälle/ikka moes, eks?). No ja siis nipet-näpet aksessuaare GinaTricot’st jms. Mida aga TEGELIKULT sinna otsima läksin – ei leidnudki. Peab Stockholmi järgmiseks minema äkki?
Aga üks kõige lemmikum ost (Indiskast) läks juba siuh vilksti kasutusse! Ehk lilleline-suvine laudlina (allpool olevas kompositsioonis lisaks koduaia tulbid, koduaia nurmenukud ja äsja ahjust tulnud Dallase saiad – paremad kui Selveri omad!)