Please be stronger than your past,

 the future may still give you a chance.

1. Tuleb tunnistada, et Vana-Mustamäe suusahüppetornist avaneb üsna fantastiline vaade. Isegi ilma prillideta! 🙂

2. Kuna lennujuhtimisekogemusega-härra ekspertarvamus lähenevast suurest frondist osutus ekslikuks siis sai täna õhtul täitsa fronditus õhustikus Harku metsas õhtupäikesevalguses ühe väga vajaliku jooksutiiru teha.

3. Joostes, muide, hakkas esimesel ringil esimest korda elus nii hullult pistma, et vähe sellest, et edasi kõndidagi ei saanud – ei saanud õieti isegi hingata! Aga ma pole end, mulle tundub, üsna ammu NII elusana tundnud kui nüüd… Selline tunne! 🙂 Ma arvan, et narkomaanid võivad tunda umbes sarnast tunnet äkki. Sest see oli sõltuvusttekitav küll.

4. Üsna õige märkuse sain ka, nimelt et tegelen väga hoolsalt pidevalt iseenda väiksemaks tegemisega. Ja seda mitte rõivanumbri mõttes… Tundub, et nagu ei oska vist teisiti enam olla või kuidagi nii lihtne on, lastakse ju mul seda teha. Huvitav kas see selja sirgu ajamine ja lõpuks päris ise otsuste ja vastutuse vastu võtmisega alustamine käib kuidagi üleöö, klõpsti, või on pikemaajalisem protsess? Kust saab saada juhendit? 🙂

5. Say goodnight and go…

Advertisements

Taastumine, III päev ja 3 päeva normaalset elu

III taastumise päeval sõin ma põhimõtteliselt päev otsa piima/veega pooleks keedetud neljaviljahelbeputru paari teelusikatäie mustsõstramahlaga (tavaliselt söön ju ohtra moosiga…). 2 kiivit ja 2 apelsini ka. Õhtul andsin kiusatusele järele ja võtsin mõne supilusikatäie riisi kanafileetükkidega. Päris-päris söök on ikka ilgelt hea, jõudsin (jälle) järeldusele. 🙂

No ja nüüd sel nädalal olen püüdnud enam-vähem viks ja tubli olla, süüa pisikesi portse, aga tihti (s.t. soojad toidud vaheldumisi vahepaladega), mitte süüa vahetult enne magamaminekut, süüa veidi tervislikumalt jne. Esmaspäeval avasin ka jooksuhooaja. Küll asfaltteedel, sest metsa all on veel lund/lompe piisavalt, aga ikkagi. 30 minutit sörki tuli välja küll (siis hakkasid põlved protesteerisima kõva pinnase peale). Võib-olla tuleb ettevõtte naiskonnaga minna Maijooksule. Siis tuleb ju 7km asfaldil vastu pidada. Metsa all üksi muusika kõrvus poleks hullu midagi, aga rahvamassi sees ja asfaldil… eriti ei tõmba. 😛

Järgmine asi, mida tahaks ette võtta, on uurida välja enda puhul teatud toiduainete talumatust… Kuna selle olen juba arstide/testide abiga tuvastanud, et olen väga allergiline inimene, siis ei imestaks kui minu puhul ka mingite toiduainete talumatust esineks (sealjuures otseselt piima või teraviljade puhul ei ole nagu otseselt mingeid vaevusi täheldanud, aga mine hullu tea…).

Kuna homme on reede, siis täna on neljapäev. Ja tunne on ka vastav. Ilusat munavõttenädalat teile! 😛

Taastumine, II päev

I taastumise päev oli selles mõttes natuke õnnetu, et keefirit jõin kell 8 ja kell 11, aga kl 12-16 oli kesklinna hotellis seminar, kuhu oma keefirit ju ometi kaasa ei võta… Kuigi nüüd tagantjärele mõeldes oli üsna soe ja sõbralik seltskond ees (ja äärmiselt niru hotelliga tegemist), et tegelikult oleks võinud võtta küll. No ja ees ootasid ju üle ruumi lõhnavad küpsised, võileivad, salatid, kohv jms. Jõin kohapeal vapralt lahjat rohelist teed ja vett… umbes kuni kella 14-ni. Siis lõi küpsise lõhn närvi mustaks (ja kõhu kõvasti korisema) ja võtsin 2 õhukest viilu apelsini puuviljataldrikult. Mälusin hästi-hästi kannatlikult ja pikalt. Siis jäi kõhukorin õnneks järele. Ja ülejäänud päeva jõin taas vett ja lahjendatud keefirit. Mingit erilist enesetundemuutust õnneks ei järgnenud (s.t. üsna normaalne olemine terve päev), nii et vast polnud siis väga karm eksisamm.

II päeva alustasin klaasikese püreestatud kiivi-banaani-apelsini-pirni smuutiga ja hautasin/püreestasin ülejäänud päevaks aedvilju.

Homme tohib vist veega putru süüa juba? Väga ootan igatahes! 😛

Taastumine, I päev

Eile, III päeva pidasin lõpuni (peaaegu) edukalt vastu ikka. Päeval lubasin küll endale 0,5tl mett ühel korral kui nälg suureks läks ja õhtusöögiks lahjendasin natuke apelsinimahla kruusis vees.

Ja teate, täna, IV päeva hommikul ärgates polnud ei iiveldust ega midagi. Mitte, et enesetunne oleks olnud super, aga enesetunne ei olnud ka sugugi halb. Ilmselt siis minu jaoks see “päev millal väliselt sisemisele toitumisele üleminek toimub” oli nr 4. Sellest hoolimata hakkasin ikkagi taastuma. Tänaseks on menüüs siis vesi, tee ja veega lahjendatud Helluse keefir (sest midagi paremat kodule lähedal asuvast Säästukast ei leidnud kahjuks, aga seal on ka need “kasulikud probiootilised bakterid” sees, nii et vast kärab küll). Esimene kruusitäis lahjendatud keefiri täna hommikul tööl maitses küll imeliselt. Ja ma saan aru küll, et 3 päeva on naljanumber Kristi 9 või esialgu mu plaanitud 7 päeva asemel, aga esmakordse (omapäi läbiviidud) kogemuse mõttes oli see siiski päris karm. 😛

Töökaaslased ja sõbrad – ja samuti tegelikult nendesse kategooriatesse jagunevad armsad blogilugejad:P – on olnud väga toetavad ja toredad. Abikaasa samas oli rõõmus kui teatasin, et jätan järele ja hakkan taastuma. Tema arvates polevat seda paastumist üldse vaja, piisaks lihtsalt tervislikust toitumisest ja trennist. Ma ütleks selle peale, et igaühele oma. Mis sobib ühele, ei pruugi meeldida/sobida teisele…

See tähendab, et nädalavahetus on rahulikult kodus asjatamiseks ja taastumiseks ja järgmise nädala pikal nädalavahetusel kui on juba mitu üritust plaanitud, saan mekkida nurgast natuke ehk ka päris-päris tahket toitu, jee. 😛

III päev (ja viimane ilmselt ka)

II päeva õhtul, kuna olin ju päeval kuni 100ml apelsinimahlaga patustanud – lubasin endale ainult 0,5tl mett. Hommikul mõistagi iiveldas. Aga südamekloppimist ja külma higi õnneks polnud. Proovisin eelmisest päevast toiminud nippi – lahjendasin ca 25ml apelsinimahla klaasitäie veega. Aitas küll.

Päeval on seni olnud tegelikult suhteliselt okei olemine, s.t. ei iivelda ja ei ole mul seni kordagi valutanud pea, kuni mingi hetk ennelõunal tekkis nälg. 😦 Mingist “energialaksust” ei ole selle hetkeni märkigi, ainult nälg. Ma arvan, et ma lõpetan tänasega ja homsest alustan siis hapupiimaga.

Mulle ikkagi väga-VÄGA meeldib süüa. Ja ma ilmselt ei hakka pärast seda paastu toituma kuidagi tuntavalt vähem või tuntavalt tervislikumalt. Ma tänasenigi (väga?) ei liialdanud magusaga ning kodus söön pigem magedat toitu (abikaasa alati soolab oma taldrikusse tõstetud toidu üle, ühises potis on üsna vähese soolaga toit) ja kodus ikka isevalmistatud toite, tööl lõunal sööklas ka sooja toitu. Pigem harva (kuigi eks ikka tuleb ette, ei saa salata) mingeid väga kiir- või mitu-korda-läbiprotsessitud toite. Ehk kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin on see, et ma arvan, et mu paastumisest (isegi kui oleksin jaksanud päris 7 päeva vastu pidada) ei oleks lõppkokkuvõttes nii suurt kasu kui teoreetiliselt võiks, kuna pöördun ju ikka vanade toitumisharjumuste juurde tagasi. Vahest nüüd kui soojemaks läheb, saab ka metsa alla jooksma jälle ning selle võrra siis lihtsalt rohkem kaloreid põletama. 😉

Aga äärmiselt huvitava (enda vaimselt ja füüsiliselt tundma õppimise) kogemusega on ju tegu küll. Võib-olla kunagi proovin jälle, aga ehk siis seda leebemat – poolpaastu mahlajoomisega.

Kõigile tublidele ja vapralt vastu pidavatele paastujatele aga minu tunnustus ja austus. Nüüd mõistan selle omaenda (olgugi esmakordse ja üsna pisikese) isikliku kogemuse põhjal hinnata veel rohkem teie tahte- ja mõttejõudu. 🙂

II päev jätkub

Ja nii oligi, et kuna iiveldus ei läinud üle, aga tüüd um jo vaja tettä! – siis võtsin hommikul 10 paiku ca 100ml suhkru- ja säilitusainetevaba apelsinimahla. Ja iiveldus LÄKS üle. Asemele tuli jälle nälg. 😛

Praeguseks olen püsinud vee peal ja ei ole teed võtnud.

Ma arvan, et ma korrigeerin veidi oma eesmärke praeguseid võimalusi ja tingimusi arvestades ja lühendan seda va paastuaega tunduvalt. Vaatame mis seis homme on ja kes mängivad.

Öök

I päev läks suuuure nälja tähe all. Kerge pearinglus ja nõrkus oli ja kõht (või magu?) kiskus nagu kergelt krampi, aga põhiline oli siiski ILGE söögiisu. Päeval jõin 3 tassi orgaanilist teed, lugematul arvul tasse vett ja õhtul 1 figura1 tee. Õhtul, päeva eduka üleelamise puhul premeerisin ennast abikaasa õhtusöögi kõrval 1 tl meega. See oli maailma parim mesi tõesti. 😛

II päev algas südamekloppimise ja keha üleni külma higiga kattumisega. Seejärel räige iiveldusega. Iiveldus kestab siiamaani. Keskendumisvõime on null. Nagu oleks räige pohmell, aga ilma selleta, et saaks meenutada heldimusega eelmisel õhtul toimunud ägedat pidu. :S See muidugi on ilmselgeks tõestuseks, et mürke on kehas metsikult ja need kõik on otsustanud nüüd mööda keha ringi tuiama hakata. Nälga pole hommikust peale juba. S.t. süüa ei taha, ainult sellest rõvedast iiveldusest tahaks lahti saada. Võtsin tööle kaasa mahlapaki, et kui päeva peale paremaks ei lähe, hakkan mahla jooma ja kergelt taastuma. Tööl on nimelt ikkagi päris pingeline ja ma ei saa endale niisama uimerdamist kas või 1 päev lubada kahjuks.

Nüüd mõistan, miks oleks hea olnud alustada nädalavahetusel. Kuna ma aga olin eile üldse esimest korda elus päev otsa täiesti söömata (see mesi välja arvata), siis ei osanud ju midagi oodata/aimata….

Viimne õhtusöömaaeg.

Ma tean küll, Kristi ilusti kirja pandud märkmetes seisis selgelt, et õhtul enne paastu ei tohiks süüa palju. Rääkimata sellest, et võiks süüa liha. Kuna ma aga käisin täna trennis ja pärast seda abikaasale lihtsalt niiii isuäratava välimusega kotletid, kartuli-kõrvitsapüree ja peedi-küüslaugu-juustu-majoneesisalati kokku keerasin, ma ei suutnud vastu panna. Sõin ikkagi 1 kotleti, 2  spl kartuliputru ja 1 spl salatit. Nüüd võtsin ette tassi Figura1 teed ja…. paastu alga!

Ma väga loodan, et mul õnnestub see pisike eksprompt-esmakordne-eksperiment-ettevõtmine, füüsiline JA vaimne puhastumine ilusti järgneva nädala jooksul läbi viia. Kristi väga innustaval eeskujul ja tänu tema märkmetele ja kenasti kirja pandud reeglitele – no lihtsalt tuli selline isu! Luban, et kui esineb mõni neist ohtlikest sümptomitest või kui ma tõesti – hoidku jumal – kokku kukkuma peaks, siis lõpetan jalamaid. No ja kuna Kristi kirjutas, et tema puhul aitas ja motiveeris blogisse paastu edenemise kohta kirjutamine, ma siis prooviks ka sedasi. 🙂