Jõulumeemi sain! :)

1. Kas sulle meeldivad jõulud? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis miks?

Kuidas kunagi. Sõltuvalt aastast ja tol ajal valitsevatest meeleoludest. Tänavu mulle tundub, et meeldivad. 🙂 Ma olen natuke selline nostalgiline ja emotsionaalne inimene ja siis ikka nähes võbelevat küünlaleeki aknalaual kui väljas sajab laia valget (kuigi, mis värvi ta siis veel olema peaks?) lund ja toas on kuuseokste värske lõhn ja… noh, mis seal salata – kingitusi meeldib väga saada (ja kui on hea kingiidee pähe tulnud siis ka kinke teha. Tuimalt kruuse ja dušigeele kinkida ei meeldi – v.a. siis kui see on kingisaaja soov olnud ;))).

2. Ideaalsed jõulud? Kuidas ja kellega koos tahaksid need veeta?

No suhteliselt värske abieluinimesena tahaks ikkagi öelda, et oma abikaasaga. 😛 Mulle kohutavalt meeldivad mõlemad: nii sellised jõulude tähistamised kus mitu põlvkonda ilusti pika laua taha kokku tulevad kui ka pisemad, kaasaegsemad koosistumised. Viimasel ajal on tavaks siis et jõululaupäev ühe vanemate juures ja 1. püha teise vanemate juures. 😉 Ambitsioon oleks, et kunagi kui on päris oma pisipere juba ka, et siis kutsuda kõik näiteks meie juurde ühelainsal päeval kokku.

3. Milline on su esimene jõulumälestus?

Oh… 😦 Vot siinkohal on kahju, et mul on haugi mälu. Ma tõesõna ei mäleta. Kui ma olen teiega päris lõpuni aus, ma ei mäleta hästi isegi eelmisi jõule. Või siis pole ükski jõul nii säravalt erakordne olnud. Ikka on selline vaikne koosolemine, traditsioonilised jõulusöögid, kingitused poetatakse niivõrd-kuivõrd salaja igaühe poolt kuuse alla (jõuluvana mäletan ainult lasteaia/kooliajast, kodus pole minu meelest kunagi jõuluvana olnud) ja nii ta läebki. Igav. 🙂 Aga usaldusväärne!

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?

Ei kartnud, ma arvan. Ma olen lapsest peale äärmiselt kohusetundlik ja hoolikas olnud ja mul oli lasteaias kindlasti salm ilusti pähe õpitud. Võimalik ainult, et ma olin tohutult häbelik ja vaikne seda ette kandes, aga raudpolt ma kandsin selle ette. Kohusetundest vähemalt… 🙂

5. Parim jõulumälestus?

Nonäed, jälle… mida ei mäleta, seda pole olnud? 😛 Või siis… kui ei mäleta, äkki on parim veel ees?
6. Lemmikjõulutoit?

Ikka traditsiooniline värk. Verivorstid pohlamoosiga ja verikäkid ja hapukapsad ja ahjukartulid (eriti hea kui keegi on viitsinud sellise koorese küüslaugukastmega teha) ja ahjuliha. 🙂 Ma olen hirmus karnivoor. Endalgi on natuke piinlik, aga liha peab olema!!! Räägitakse, et liha söömine teeb vihaseks…

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?

Tallinnas – Nõmmel ja Lasnamäel.

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?

Kuna päris oma ühises kodus on alles nüüd esimesed jõulud siis veel pole. Kindlasti tahan aga jälle tuua vaasi kuuseoksad (või kui õnnestub siis pisike vaasi sobiv kuusk) ja sellele riputada peale 6 jõuluehet. Ma arvan traditsiooniks võiks saada see, et jälgida mitu kuuse-ehtekuulikest jõuluperioodi (ja kassi) tervelt üle elab.

9. Sinu jõulukingisoov?

Midagi praktilist. Ma armastan ise praktilisi kinke saada (jaa, ehted ja käekotid on kah praktilised;)) ja ka praktilisi kinke ise teha. Aga praktiline on ju praktiliselt kõik, nii et selles mõttes on minuga lihtne. Mulle tegelikult meeldiks küll nii, kui kingisaaja ikka ise ütleks, mis talle meeldib või mida tal parasjagu vaja oleks (no kui ei ole terve aasta puhtjuhuslikult lahtiste kõrvadega ringi käinud ja kuulanud, mille puudumise üle keegi kurdab või mille järele õhkab)… Kui päkapikk on mõtlik ja mures, et mida mulle kinkida, siis palun las küsib lihtsalt, OK? 🙂

10. Parim kink, mida oled jõuluks saanud?

Mh… kõik on head juhul kui neid kasutada annab kuidagi! Ilmselt siis parim kink oli see, mille puhul “päkapikk” ei pidanud liiga palju pead murdma ja oli ise kah õnnelik, et sai just selle kingi mulle tulla. 😉 Kinkimine ei tohiks olla tüütu kohustus…

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?

Imelik tundub öelda, et ikka kõik võiks saada ja et inimesed on nii ilusad ja head, sest tegelikult ei ole ju. Ma arvan, et kinki ei peaks saama need, kes ei oska kingi kui sellise saamise eest tänulikud olla ja ei tunne headmeelt, et nad on tänavu jõulude paiku elus ja niivõrd-kuivõrd tervise juures ja et maailmas on keegi, kes tahtis ja tegigi neile kingi… Et nenda kinkide peale kuluv raha oleks palju paremini paigutatud näiteks loomade varjupaigas või lastekodu arveldusarvel. Vot nõnda.

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?

Nagu jõuludeks? Või üleüldse? Ma tean, et on palju neid, kel pole tänavu sugugi seda õiget jõulutunnet. Ja ei paista kuskilt tulevat seda ka. Ma soovin neile, et hiljemalt järgmisteks jõuludeks oleks ka jõulutunne kohal. 🙂 Ja kõigile soovin igaühe oma versiooni nr 2 küsimuse vastusest. Ehk olgu teil täpselt sellised jõulud nagu soovite! 😉

Sama meemi sain lisaks soodomakomorrale naljakal kombel ka garfi käest (ja ma olen hästi meelitatud, aitähh teile 🙂 Garfile oli sinna aga ka lisaküsimus tekkinud ja ilus oleks vist ikka sellele ka vastata: LISAKÜSIMUS 13. Mis on sinu jaoks õige pühadefilm?

Ma nüüd kordan ennast, aga ma olen nii pehmo, et igasugused “nunnud” ja õnneliku lõpuga talvised lood lähevad peale. 😛 Seda aga siis kui ma üksi olen, kui ma üksi ei ole siis peab ju teiste inimeste maitsega ka arvestama. Aga nii põhimõtteliselt… Titanic ja Üksinda kodus ei ole. Die Hard see-eest on! ;P

Ma ei tea mitmele inimesele seda edasi tohib anda? No igatahes palun kõik kes lugesid seda nüüd samamoodi nagu mina teiste blogides, et jäid mõtlema, mida küll mina vastaks sellele või tollele küsimusele – proovige ja kirjutage oma blogis ka. 🙂 Päris isiklikuks minnes aga huvitaks mind nüüd edasi, kuidas vastaks Jääraplika ja Nolzik (küll kahjuks kinniste blogidega) ja meie nööps-Kunksmoor ka!

Advertisements

Rrh-kõh-põh-tõh…

Mul on nüüd suisa 2 korda olnud hääleseade tund! Kujutate pilti? Ma võtsin ja murdsin oma rutiinist ja mugavustsoonist välja ja läksin mitte kooris kellegagi võistu/kellegi varju laulma vaid kohe üksi ja iseenda vastu. Aga mu õpetaja on nii armas, et mu noodist mööda laulmisi ja pinges olekut ja põdemist võtab ta nii, et ka mina arendan ju sedasi teda. 😉 Ma kujutan ette, et tempos 1 kord nädalas läheb aastaid, enne kui ma julgen kellegi ees piiksatadagi, aga… põnev on! Ja tore! Järgmiseks korraks tohin ma juba ühe lihtsama ja väikese ulatusega lastelaulu noodi kaasa võtta, millele nüüd iga tund ca 15 minutit pühendama hakkame, et õpitud harjutusi praktikas ka rakendada.

Samuti võtsin nüüd julguse kokku ja käisin ära juba sügisel kingiks saadud Reiki seansil. Mul on praktiliselt tõsine tahtmine minna ka Reiki baaskursusele ise. Tellisin äsja ära terapeudi soovitatud 1 raamatu ja veel ühe üldisema raamatu Reiki kohta. Ei, ma ei ütleks, et ma olen nüüd maagiliselt terveks või paugupealt heaks inimeseks saanud. Füüsiliselt ei tunne ma ennast teistmoodi ja mul polnud ka enne füüsiliselt ju midagi häda. Aga kui seanss üldiselt peaks vist kestma 75 minutit siis meil läks kokku 2 tundi… 🙂 Ma ei tahaks sellest pikemalt rääkida, ma tean, mis nägu te enamuses juba läinud olete selle jutu peale. 😉 Lihtsalt mõtelge korraks, et kui palju on neid põhimõtteid ja lihtsalt elutarkusi, mida me kõik “hästi teame”, aga mille järgi sugugi joonduda ei saa/taha/viitsi? Kui öeldakse, et “ära muretse” või “ära vihasta” või “ära tee oletusi”, siis kuivõrd me suudame nii olla ka ja kui tihti me plärtsume koheselt vastu, et “häh, kergem öelda kui teha!” 😉 No vot.

Kolmas juba päevade kaupa kuklas tiksuv mõte on ikkagi jõuluaeg. Kuidas saada hakkama vitamiinipuudusega, unisuse ja väsimusega, kohutava külma ja lumehangedes-jalad-märjad-sumpamisega, jõuluetenduste-plejaadiga ja… jõulukinkide välja mõtlemisega? :/ Kui kellelgi on hõbekuuli selle situatsiooni jaoks (ja “mine päikesereisile ära” ei loe, sest kui veel natuke provotseerida, sõidan ma Uus-Meremaale elama ära! :p) – siis võib palun mulle teada anda, aitäh!

Also: kuni kakukaamerat, hülgekaamerat ega tihasetalvesöögimajakaamerat pole käepärast – vaadake pingusid! Dublini loomaaias.