Patukahetsus või nii

Ostsin eile eelseisvaks töiseks teatrikülastuseks (noh ja muidu kandmiseks kah;)) ilusa uue kleidi ja.. 1 kevadise heleda/lillelise käekoti ka. Kesse siis nii remondiks ja sisutamiseks raha kokku hoiab, ah?! 😦 Olgu. Tegelikult võtsin ma riidepuu pealt poes kätte veel 1 kleidi, 1 seeliku ja 2 pluusi, aga panin nad kõik – omal süda verd tilkumas – tagasi ka sama targalt. Nii et kui nii võtta, siis ma hoidsin pea samapalju veel kokku kõigi nende ostmata jäänud asjade pealt, eks ole? Ja kuna kleidil oli väike kangadefekt, kauplesin 5% soodukat ka ja pärast käisin defekti ise niidiga kodus üle. Peaaegu pole nähagi nüüd.

Kultuurne hakkan ka olema – olemas on piletid “Ühtse Eesti Suurkogu”“Isa”“Kuidas dresseerida meest” etendustele ja lugemisjärtsus on “Jamie kokakool” ja Dan Browni “Kadunud sümbol”… nii pea kui  “Gort Ashryn” läbi saab. No ei anna alla, noh. Pärast “Sõdurjumala teenrit” tahaks ikka selle teistmoodi poolega Leo Kunnase loomingust ka tutvuda.

Advertisements

6 responses to “Patukahetsus või nii

  1. minni

    Uhh, mul tilgub see-eest süda verd “Ühtse Eesti Suurkogu” piletite pärast.

  2. No üks pisike kleidike on ju ikka põhjendet, mis siis et remont ja sisustamine:) Naine on ikka naine ju…

  3. Aga naised, täna lisandus üks must siidpluus ka, kas see on ka veel OK või läksin nüüd küll liiale? :/

  4. kaisa

    Mina märkasin – kena on 🙂
    Ja ära kurvasta, tülisid tuleb ikka ette, aga neist saab üle. Päikest sulle, täna ju ometigi reede.

  5. eioleolemas

    Faheta stilisti. Pruuni kleiti on väga raske edukalt välja kanda, isegi kui ise arvad, et õnnestus.
    Mis puutub “Ühtsesse Eestisse”, siis ma isegi ei mõelnud sinna minna, läksin hoopis Saaremaale jooma. Ema käis vaatamas ja kinnitas mu arvamust. Abdul Turayl oli ka päris hea arvamus antud teema kohta.
    Ise käisin viimati vaatamas “Meie, kanglaaed” ja “Kes kardab Virgina Woolf’i?”. Ahjaa Äripäeva üritusena sai ka Lavakate “Margarita ja meistrit” vaadatud, mis oli hea ja kinnitas mu veendumust mitme lootustandva noore eksistentsist. Suvel tuleb kindlasti uuesti Keila-Joale “Pikka päevateed…” vaatama minna, siis juba kolmandat korda. Monoteater…
    Kas niipalju odavat fiktsiooni lugeda allergiat ei tekita?
    Märksõnad on Orwelli “Animal Farm”, Camus’ “Sisyphose müüt” ja Marx’i “Kapital”.
    Kui lasta rihm lõdvaks, siis Enn Kasaku “Vaba pattulangemise seadus”, Eia Uusi ” Kahe näoga jumal”, või võõramaistest midagi P.G. Wodehouselt…

  6. Kats

    Mina leian, et pruuni kleiti suudetakse vägagi edukalt välja kanda, lihtsalt ühele sobib üks ja teisele teine, ning Liis on piisavalt näidanud üles head maitset ja seega, kui ta ise arvab, et kleit on äge, siis see kindlasti ka sobib talle. Vot kui pikk lause tuli nüüd! 😀

Tell me about it :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: