Aasta teine postitus

“Ärkasin üles ja sügasin kubet”-temaatikat ka käesoleval aastal jätkates…

Eile oli äärmiselt tore päev hoolimata sellest, et 1 ärra 3 päevaks Itaaliapoole (nagu hiljem selgus, Marcialonga maratonil ennast pea poolsurnuks suusatama) teel oli. Selgus tõsiasi, et väljaspool kodu ja abikaasat, ainult sõbrannaga chillida (nb! mitte hängida!) on kaa tore. 🙂 Mis siis lõpuks välja tuli, umbes 6 tundi ja kordagi ei läinud tülli? 😉

Okei, tõe huvides peab mainima, et reede oli ka tore. Scotti-Danieli-Margo-Steve’i+Danielisõbrannade combo mõjus… hmm.. värskendavalt oleks vist see õige sõna. On sõna otseses mõttes möödunud aastaid sellest ajast kui ma viimati nägin strobovalgust ja kuulsin valju klubimuusikat. Sellele kokteilipeole, mis tegelikult on järgmisel nädalal (pikk jutt, aga lühidalt eepiline fail:), kaasa võetud Austraalia valge vein osutus samuti täielikuks pärliks. Kuna hommikul oli tarvis lennujaamast auto tagasi sõidutamine ette võtta, oli kell 01 tuhkatriinu juba ilusti kodus ka.

Niisiis kui välja arvata see, et laupäevaõhtul jäi minujaoks Reaali vilistlaste päeva külastus ära mingis osas tegelikult ka selle tõttu, et keegi ei leidnud vaba hetke ei õhtu jooksul ega ka järgmisel päeval mu sõnumile vastata, kas üritus on vahva ja tasub tulla või mitte… oli üldiselt äärmiselt meeldiv nädalavahetus. Ma üritan lihtsalt mõelda siis nii, et ju vist siis ei tasunud tulla või ei olnud ma sellele peole eriti oodatud. Või siis on absoluutselt kõik mu koolikaaslased mu numbri ära kustutanud ja mind ära unustanud. Kõik võib olla. 🙂 Ja ei, helistamine ei tulnud kõne allagi. Helistamine on hirmus. No ja alati on ju ka olemas järgmise aasta vilistlaste päev jne…

Täna ajas korralik kodukana asju. Koristas korterit, käis tutvumas SmartPosti otsatute võimalustega, tegi poolteist tundi jõusaalis trenni ja seejärel… sõi Fox Life’i vaadates Selveri Köögi pitsat. On osi selles päevas, mille üle ma uhke pole. Ei ole vist raske aru saada, mis osad need on. Homme kui abikaasa tagasi tuleb, hakkan jälle korralikuks. 🙂 Koos mõistlike telekanalite vaatamise ja sooja toidu valmistamisega ja puha.

P.S! Elu uudis on ikkagi see, et täna oli ainult -1 kraadi! Vahelduseks täitsa Sahaara kõrb külas ma ütlen, nii meeldiv.

Advertisements

Üllatuspost – head jätkuvat aastat!

No kuulge, nüüd kus on hooga mingi hea 3 kuud vahet jäänud, nüüd on ju juba imelik jälle kuskiltmaalt peale hakata?! Nüüd ongi see võimalus, kus saab vaaaikselt-raahulikult lasta asjal suiku vajuda. Küll on mõni armas lugeja, kes mõnda aega tuleb togima nurgast, aga siis kaovad nemad kah ära. Pahaselt isegi tõenäoliselt. Mina küll olin üsna pahane kui üks, kes blogida lubas muudkui, ära kadus nõndamoodi. 😦 Aga näed – nüüd enam ei käi teda togimas ka, alla andsin ja enam ei tule meeldegi, et ta üldse bloginud on.

Ükskord ma tahtsin siia blogida, et mis Daki juurest leitud temperamenditest minu kohta ütles, aga ma tegin seda 2 korda ja ta ei öelnud mulle lõpus mitte midagi. Nagu oleks kokku jooksnud. Tühja veebilehte näitas. Ju olen nii tough cookie. 😛 Või siis proosalisem versioon, et mu mozilla tol hetkel ei viitsind koopereeruda selle testimootoriga, eks. Igatahes kolmandat korda ja IE-ga ma katsetada ei viitsinud.

Siis teine kord ma tahtsin siia lugu panna. See lugu on kuidagi nii mitu korda ja nii mitmel tasandil hetke-emotsioonide klappinud ja n-ö mingeid hingekeeli helisema pannud. Mis siis, et mingi oldie on. Vana kuld, noh. 🙂

Kolmas kord tahtsin kilgata, et suur-suur sänkju Margole, kes tutvustas mingis popis ja noortepärases kanalis (s.t. facebook või kellegi blogi või…?) mulle Raadio Tallinnat, mis mul nüüd põhimõtteliselt iga päev kontoris alates hommikul 9-st kõrvaklappides mängib. Teatavad tüütud helid siin kontoris on tänu sellele ääretult meeldivalt summutatud saanud.

No ja neljas kord peaks olema siis nüüd tänu preili Jääraplika küsimisele kirjutamine, kuidas Uus-Meremaa reisi orgunn läheb. Suurt orgunni polegi nagu. Auto on renditud ja majutused paigas, aga päevaprogramm täitsa lahtine. No ja eelkõige olen muidugi majutused püüdnud otsida veinipiirkondade lähistele. 😉 14. veebruaril on väljalend & kui maoorid inimsöömise harjumuse tõesti on minevikku jätnud, nagu ma aru saan, siis tagasi oleme 7. märtsi öösel.