Palun, ma ei soovi kuulda midagi sel teemal, et Bukowski per se on üleüldse halb kirjanik, keda lugeda – tean isegi. Aga kohati ütleb ta päris hästi. Kui ta just üdini labaselt ja ülbelt ei ütle. “/—/ põhiliselt see, et meil polnud suurt tahtmist igaveseks sinna sita sisse hulpima jääda. kuigi sitt oli hea õpetaja, kestis see haridus nii pikalt, et oli oht uppuda ja surra.” Tähendab mingil ajahetkel peab olema kindel, et ujud lõpuks välja. Tugevamana kui varem. Muidu pole sellel enda pideval piitsutamisel ja “läbi raskuste” harimisel mingit mõtet.
Pühapäevad on alati ülehelikiirusel läheneva arginädala poolt mürgitatud… 😦
kassiraisk 
ma loen ka raamatuid just enamsati selliste mõtete pärast. igas “sitas” raamatus leidub vaatama kõigele ikkagi paar ütlemist/lauset, mis mõtlema panevad. ja iseendale midagi juurde annavad.
näiteks praegu loetavast raamatust tooks ma välja ühe sellise : “see oli siis jälle niisugune vaikimine, et mitte valetada”