On teil kunagi tarkusehammas välja tõmmatud muidu? Või ige katki lõigatud, hammas tükkideks puuritud ja lõpuks mingi könt täie rauaga välja kangutatud? Nojah… mulle viimaste kuulduste järgi tundub, et kõigil inimestel on tarkusehambad kunagi kauges noorusajas väga hõlpsalt naks-ja-naks välja tõmmatud, ilma igasugu õmbluste ja muude komplikatsioonideta. :p Minul, nagu ilmselt irooniast täheldada võite, nii hästi pole läinud.
Neljapäeval kell 10.00 oli mul tarkusehamba operatsioon. Süst mõikas väga hästi, mitte midagi ei tundnud. Et kirurgilina, milles ainult auk suule ligipääsuks, mu nägu kattis, ei näinud ma ka neid instrumente, millega mu kallal oldi, nii et 20 minutit ja kogu moos. Seejärel oli mul kohe nii hea tunne, et ma ei saanud üldse aru, miks ma antibiootikume ja valuvaigisteid saama pidin. Läksin ka heast peast tööle tagasi (jahjah, tunnikese pärast lahkusin ikkagi töölt, sest ühe käega jääkotti põsel hoida ja teise käega trükkida ei ole tegelikult väga okoo). Antibiootikumid (ja veinist jms. loobumine) on selleks, et ei tekiks põletikku. Valuvaigistitest aga pole siiani aru saanud, sest mul oli küll sigavalus neelatada neid väikseidki lusikatäisi kartulipüreed mis suhu mahtusid, aga miski ei valutanud. Siiamaani ei valuta. Neelatada ka enam pole valus, aga suu ikka lahti ei käi eriti. 😛 Iga päevaga läheb aina paremaks, aga ütleme, et kui peaks veel midagi sellist tegema, siis mõttekas on opipäev ja järgnev päev igaks juhuks kohustustest vabaks jätta… Ülejäänud hambad – ptüi-ptüi-ptüi – on sirgelt reas ja suuremaltjaolt ka suhu lõikunud, nii et ehk ei pea enam… Maksin kogu selle lõbu ja mõnu eest 2000.- pluss ravimid. 🙂
Toredamatest elamustest – sõitsin esimest korda (no kuna mina pean olema kaine, siis Hobulaiul lasi Tiigrikutsu džinntoonikul hea maitsta) öisel ajal ja maantee peal! Jah, väga tihti 90 km/h ei julgenud sõita ja vahel unustasin täistulesid peale panna ja vahel unustasin täistuled peale, aga no küll ma õpin. 🙂 Sõbralikult ronisin Discoga ka lausa teepeenrale, kui kitsal vanal Haapsalu maanteel keegi vastu sõitis. :p
Alati mõtlesin, et PMS on mingi leiutis ja müüt. No ei ole noh. Eiei – ega sellest enne aru ei saa, kui pole just täiesti vabalt mõtlemist ära blokeerinud ja vaid emotsioonidel möllata lasknud. Pärast sellist situatsiooni mõtlesin, et no ma ei ole lausidioot, eks ole, järelikult pidi mul midagi viga olema. PMS on selle nimi ka ju ainult seetõttu, et “hullu lehma tõbi” oli juba ära registreeritud.
Samuti loodan, et keegi väga ei vihja enam mu alalõuale, sest Tiigrikutsu õeraas pärandas mulle aastaks oma sooja jooksujaki (hea sügisesel ajal väikest jooksutiiru teha siin õikal), ise muretsesin endale TTÜ jõusaali kaardi (et kui Tiigrikutsu võrgutrennis on, saan mina masinatel uhada) ning loodetavasti ekspluateerin ka töökoha jõusaali kord nädalas. Jõuludeks saledaks! (Et saaks südamerahuga praadi vitsutada…)