ei ole ploog välja surnud, ei ole…

Kui ikka vaadatakse otsa ja öeldakse täiesti rahulikult ja justkui iseenesestmõistetavana kõlavalt “ma ei vahetaks Sind mitte kellegi vastu”, on tunne päris hea. Üleüldse on tunne päris hea.  Puhkust oli mulle ikka väga vaja, tunnen nüüd. Õnneks kestab puhkus veel 28ndani, nii et akusid saab laadida nii, et kohe on laetud. 🙂

Tõesti, täna suutsin oma tuju ära rikkuda, kui “igaks juhuks ” tahtsin tööläpaka lahti lüüa ja kirju kontrollida ja leidsin kirjakastist päris mitu üsna kriitilist kirja. Ma mõtlen, et kui ütelda inimesele selgelt ja soravalt, et “ma ei kontrolli meili eriti tihti, kui midagi hullu on, siis helista” – siis helistataksegi, aga ei – selle asemel kirjutatakse samal teemal mulle mitu kirja küsimustega. Naljatilk maivõi.

See-eest tänane pikem jalgrattatiir ja teadmine, et järgmine nädal saab mitu päeva Lõuna-Eestis kala püüdmisega tegeleda ja tsivilisatsioonist kaugelkaugel olla, natuke rõõmustavad. No ja see, et lemmiktöökaaslane täna ütles, et mina võiks tööl tagasi olla, et siis oleks lõbusam. Mul on nii hea meel, et mul üks selline töökaaslane on, kellega tunded on sedasi vastastikused. 🙂  Keegi selline, kellele meili kirjutamist või helistamist Sa ei pelga ja kelle kohta tead, et ta Sind selja taga esimesel võimalusel ei klatši ega Su ülemusele Sinu peale ei kaeba.

Selles suhtes on klaar, et tööle naastes ei lähe lihtsamaks, läheb ainult hullemaks, aga mul on hea meel, et praegu esimese kuuga on nii palju veakohti ja erinevaid situatsioone esinenud, sest pean veel veidi üle aasta sel kohal vastu pidama ning ses suhtes on mõistlik oma õppetunnid/vitsad varakult kätte saada ning edaspidi teadlikum olla. Põhimõtteliselt on minu kohal eelduseks eksimatu olemine. Teatavasti inimesed pole eksimatud. Eriti kui suur osa Sinu tööst sõltub teatavast süsteemist (masinad ka teatavasti pole täiuslikud, nad lähevad katki ja nad teevad ainult seda, mida neile on öeldud, et nad peavad tegema. Nad ei tee kunagi seda, mida Sul on vaja, et nad teeksid.) ning kui veel üks osa Sinu tööst sõltub teisest inimesest ja tema tööst.

Ma olen täpselt selline inimene, kes mõtleb, et kui on vaja mingi asi tehtud saada, on targem see ise ära teha.  Siis on kindel, et süüdistada saan vaid iseennast ning iseenda veakohti on lihtsam nii-öelda backtrace‘ida, kui kellegi teise töös omakorda näpuga järge vedada. Ma ei ole hea meelega perfektsionist ja ma ei ole uhke selle üle, et ma olen võimetu kedagi teist oma töösse pühendama ja et ma pigem jätan välja õpetamata, sest ise saan kiiremini asja tehtud. Samas usun, et hoolimata sellest, et ma pole sündinud juhiks ja pole loomult eriti paindlik ega kiiresti kohanev, olen ma see-eest õppimisvõimeline. Ma olen noor ja mul on ka, kuigi pealtnäha ei paista, omad ambitsioonid… Ma saan hakkama ja kõik.

Aga gurmaani minust vist ei saa, sest ma ütleks, et Piper‘i vahuvein on päris hea, aga no Martini Asti on minu arvates ka päris hea, kust kurat see hinnavahe siis tuleb? Nädalavahetusel nüüd on plaanis Moët&Chandon ka järele proovida ja kui ma siis ka olulist maitse vahet ei tunne, ostan Astit ja Freixenet’d edasi ja ei tunne süümekaid absoluu-uutselt.

Selle tsiki silmi kadestan. 😉

Advertisements