kirju koer

Töökaaslased küsisid, kui ma jälle kirju soenguga saabusin, et kuidas mind siis kutsuma peaks, et kas blond või brünett või punapea? Vastus on veel lahtine.

Stoori of mai laif: ma olin juuksuris täna jälle, täna pool päeva; ma olin küünetehniku juures jälle pool päeva. Ehk käisin ilusalongis kogemata 4 tundi. Aga soeng on jälle blondiroosabrünetikirju ja küüned nagu printsessil heleroosad tumeroosade otstega. Gucci kotti ainult pole ega neid 1900.- roosasid sport-päikeseprille, mida ma Kaubamajas nägin. Muidu ei kurda. 🙂 Tegu tavalise nohik-beibega, kes ahastab, kui küüs ära murdub ja leiab, et make-up on esmaabivahend ja samal ajal magistrantuuris tegi kõik selle semestri hindelised ained viitele ja sai arvestuslikud ained arvestatud. 🙂

Elu on muidu lill ikka. 🙂 Tasapisi vahel sõidan autoga kui hädasti vaja ja rattaga, kui Tiigrikutsu mul enda sabas sõtkuda laseb. Toiduvalmistamisarsenali olen täiendanud vahepeal armsa preili töökaaslase õpetuste järgi tehtud lõhepastaga ja rabarbrikisselliga.

Advertisements

8 responses to “kirju koer

  1. mh, hõiskasin liiga vara – esmaspäeval on ikka 1 eksam veel. vaatabsedaasja.

  2. millal sa raamatu kirjutad?
    kui sa seda ei tee, siis on see lihtsalt raiskamine.
    punkt.

  3. Eliis

    Sa ei võib-olla ei usu, aga ma just ühel ilusal päeval siin unistasin Eestist ja rabarberikissellist kohupiimakreemiga.. Oeh.

  4. rabarberikissell kohupiimaga on ainult siis hea, kui on palju kisselli ja vähe kohupiima..
    poes myygil olevatest jääb mul alati kissellist puudu.

  5. Tiigrikutsu tahtis kisselli nii, et seda saaks juua – miskipärast tema on harjunud sedasi, et kisselli juuakse tassist, aga mina olin harjunud pudistama küpsisetükke kisselli sisse ja siis lusikaga sööma. ja lõpuks tegi Tiiger ka nii, et ampsas küpsist alla ja jõi kisselli peale. 😀 poest ma polegi ostnud kisselli, aga kõigi pudingite ja muude poe-asjadega on ikka nii, et kaasas olnud krõbinatest või täidistest jääb raudselt puudu. Murphy in action, noh. ;p

  6. see on lahe kuidas erinevad maailmad põrkuvad.jood terve elu kisselli kruusist ega tule selle pealegi, et võiks sinna kypsist sisse pudistada.
    mõnel juhul saab hiljem kahest yks. teisel puhul jälle on harjumuse jõud nii suur, et kompromissi ei teki. kui ikka yks paneb pudru sisse võisilma ja teine uhab moosi, siis nii jääbki.
    lõppkokkuvõttes saab sellistest pisiasjadest kokku elu. vahel isegi abielu. kusjuures, hiljem võivad nood samad pisiasjad elu lahku ajada.
    miskene jõud , nagu aatomikul!

  7. jah, pudru sisse paneb tema endiselt võisilma, mina natuke võid ja natuke moosi. 🙂
    elu on ikka naljakas, tõesti. aga need ühendavad/lahkuajavad pisiasjad… vot nendest võiks tõesti raamatu kirjutada. 😀
    praegu ma täheldan, et päriselt-päriselt pisiasjad ei loe – Tiigri juures pole siiani veel ainsatki pisiviga või harjumatut kommet, mis mind häiriks.. 😉

  8. mõtlesin ja mõtlesin. terve ööpäev kulus, et välja mõelda – ma vist olen kade.
    punkt.

%d bloggers like this: