aga kas Sa SEDA lugu tead?

Ma tahtsin lihtsalt korraks siia põigata ja öelda, et see lugu on nii äge, et tule taevas appi-pole paha ühekorraga!! 🙂 Sobib suurepäraselt päikesepaistelisel hommikul nissan qashqaiga maanteel kruiisimisel repeat‘i peale panemiseks. 😀

Nüüd olen jalgrattaga sõitnud paar korda ja rulluisutanud üle mitmesetme aja ühe korra (see nüüd lõppes muidugi natuke kange seljaga, aga seda toredam ongi Tiigrilt massaaži välja nuruda) ja mõnna on tegelikult ikka sporti teha. Natuke oleks tarvis veel varustust täiendada ja siis oleks puhas rõõm.

Autosõiduga nii puhas rõõm ei ole – eile oli päris napikas, kui 1 teine vahtraleht oma pisikese hondasivikuga teisest reast diagonaalis esimeses reas sõitva minu eest paremale keeras. Kes kurat tuleb teisest reast paremale keerama?? Ühesõnaga õppisin ära, et mul on nõrk jalg ja ma ei oska veel äkkpidurdust teha. Seekord õnneks jäid kõik terveks… Järgmiseks kui sõit hakkas juba oma sihtpunkti e. parklasse jõudma, üritasin ilusti löökauku kahe ratta (telje siis vä?) vahele jätta, eks, et mitte sellest läbi sõita & esimese teljega läkski õnneks, aga et ma siis pöörasin rooli, õnnestus tagarattaga ikka august läbi sõita. Kujutage siis nüüd ette seda serbohorvaadikeelset sõimu mis lahti läks. Ma olen nii pettunud endas. 😦 Sellised juhtumid võtavad lihtsalt igasuguse autosõiduisu ära – isegi kui kasutada on imeilus ja suur automaatkäigukastiga maastur… :/

Seepärast ma nii niru väljaskäija olengi, et bussidega sõita ja seigelda ei viitsi ja tüütu on, aga autoga sõita üksi ei julge, vot. :p

Advertisements

blondiin proovis ratta ära :)

Eile sai siis lõpuks ratas sisse õnnistatud. Tõmbasin pikkade jooksupükste peale poolpikad rattapüksid (jaah, selle kirevase pehmendusega…) ja rattakindad kätte ja kiivri ja tuulejaki & läksimegi Tiigriga rocca al maresse ringipeale vurama. Mina vurasin 23 kilomeetrit ja… näpuotsad külmusid ära, aga tuju ja enesetunne said igatahes heaks. 🙂 Nüüd tuleb järjekindlus enda iseloomu sügavatest soppidest üles leida ja ikka edasi käia!

Vahepeal sai siin üks tšikiõhtu tehtud ja nii-iiii lahe oli. 🙂 Preili Katrin tegi äärmiselt maitsvaid suupisteid, mina provaidisin Kass Arturi kooki ja smuutisid ning kõik preilid panustasid tibijutuga. 😀 Ma arvan, et ma tahaks ka tüdrukud niimoodi külla kutsuda ikka ükspäev, aga enne on vaja õppida sama häid (vähemalt!) suupisteid tegema… See oli kusjuures ka see õhtu, kui ma päriselt-päriselt üksi Discokaruga ringi sõitsin – kõigepealt tibiõhtule ja siis kesklinna peo-Tiigrile järele. 😉 Sain enam-vähem hakkama. Suvi & veel harjutamist ees!

Läksin peast pooleldi blondiks ka. Kevad tuli ju, eks ole. Enamus reaktsioone on esiti ehmunud ja/või imestavad, aga pärimise peale vähemalt lohutavad, et kole ei ole. Ise olen rahul & Tiiger ka talub täitsa kenasti, nii et kõik on hästi.

Palun nüüd mulle aega, et Minniga ka see ammuräägitud tšikk-deit ära teha ja siis oleks elu ninnunännununnu maütlen. 🙂

uudiseid lääne-tallinna rindelt.

Kujutate nüüd pilti… istuge maha äkki, sest muidu imestusest võite kukkuda pikali. Selline lugu, noh. Ma ostsin endale jalgratta. 🙂

Selle ostsingi: Author Basic ASL

Ja kohe porilauad sinna külge ja jalgrattakindad ka esimese hooga Authori esinduspoest. Nüüd on tarvis mõelda välja/uurida, mis effin nipiga käib esiratta porilaud paremalt poolt kinni. 🙂 Ja muidugi leida ilus (sic!) kiiver ja sobivad riided ja tumedat värvi papud ning olengi sõiduvalmis. Lisaks on to-shop nimekirjas veel ka jooksuriided ja -jalatsid, et oleksin ka jooksuvalmis. 🙂 Rulluisud ja kaitsmed on olemas, aga neid ma julgen tarbida ainult siledal ja sirgel maa-alal, mäed on kurjast!

Et mis üllatusi veel varuks on? Noh, preili töökaaslase kannatliku õpetamise ja täpsete juhtnööride järel tegin siis täna õhtul võrkpallitrennist tulnud Tiigrikutsule tuunikalapastat (mida pakkusin Felixi tatari kastmega) ja preili Jääraplika telefonikonsultatsioonide ja blogiõpetussõnade järgi küpsetasin ka siis from scratch kaneelisaiakesi. Ja ma pean mainima, et nii kui ei pea väga ebamäärases infos orienteeruma ja mulle ilusti ära seletatakse kuhu ja mida ja miks, siis ma teen ka jumalast normaalselt süüa. 😛

Üldiselt lõpetasin just essee kirjutamise teemal “Riigi roll energiapoliitika kujundajana”, homme oleks hea mõte kirjutada referaati Balti riikide ühisest elektriturust (jah, sellest veel-olematust..) ja kui jõuab, siis natuke ka jätkata tuuleenergia toodangu prognoosimisest ja toetamisest kõnelevat referaati. Ütleme nii, et raban mitmel rindel. Veel ei väsi. 🙂

edit – Adidase jooksu/jalgrattasõidupapud olemas. Metsikust Põhjalast said soetatud helesinise Treki kiivriga hästi sobivad ja ühest komplektist pärit crafti helesinine tuulejakk, helesinine t-särk, helesinise triibuga musta värvi pikad jooksupüksid ja kolmveerandpikkuses jalgrattasõidupüksid (kuigi see pehmendus nendes vajab veel natuke harjumist…). Nüüd palun siukest õhtut, kus ilm on ilus, Tiigril vaba ja mul vaba aeg, et saaks minna sisse õnnistama, noh! 😀 Oh häda, kus nüüd järsku kibeleks sporti proovima… :p

edit2 – ahjaa, see paremalt poolt kinnitamata esimene porilaud, eks ole? Selle tõmbas Tiigrikutsu kinni selle plastikust kinnitusega, millega tavaliselt prügikotte vms. kinni tõmmatakse (aga natuke tugevamaga) – et krõps-krõps jääb iga järgmise saki taha kinni ja enam lahti ei tule, ainult edasi (koomale) liigub vabalt. Insenertehniline lahendus missugune! 😉