ok thanks bye

Oh god I love the world…

Kui igatsust peal ei oleks, võiks täitsa rahul olla asjade seisuga. Äärmiselt kurjakuulutav värin on hinges esmaspäevase magistrantuuri-vestluse pärast, aga eks näis, mõtlen välja, kuidas neid härrasmehi ära võluda arvama, et ma olen äärmiselt pädev ja hea valik magistriõppesse. 😛

Et ma ei olnud nõus rulluisutama, aga igavust peletada tahtsin siiski, läksime noorhärra Oliveriga kinno. Et i-le täppi saada (ehk tervet komplekti nähtud), siis Grindhouse: Planet Terror’it vaatama. Mr. Tarantino jalafetiš lõi Rodrigueze filmis rohkem välja kui Deathproofis, halloo?! Ja liharebimist ja läga ja verd oli Rodriguezel nii palju, et lõpuks muutus see juba üheülbaliseks, Tarantinol oli vähemalt stiilne liharebimine (see üks jalg mis autoaknast väljas oli, noh… see jääb meelde!). Aga in general üsna tüüpiline värk, aga jätkuvalt lahe. Umbes nagu Linnateater, et võivad teha head või halba, aga ikka on lahe, vaikimisi või nii. ;p

Note to self: odav vein ei ole hea mõte.

Ja saate lõpuks küsimus suurele ringile: millal on õige aeg? Kas selle hetke tunneb ära, või käibki kõik lihtsalt õnnemängulaadselt huupi, kogemata ja nii kuidas välja kukub parajasti?

Advertisements

Tell me about it :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: