Pulcinella tiraad naisest

Naine! Kapriiside allikas, truudusetuse peegel, õeluse perenaine, pettuse minister, valskuse sõber, teeskluse leiutaja.

Õigus oli sel mehel, kes ütles, et naistest kõik need hädad tulevadki, et parem on elada inimtühjas kõrbes kui puutuda kokku tigeda naisega, ja et naist peab kartma rohkem kui surma. Sellepärast on ka kirjutatud, et tuhande mehe hulgast leiab ühe, kes on hea, aga kõigi maailma naiste hulgas ei leidu neid ühtainsatki. Ja sellesama pärast on öeldud, et kogu maailma kurjus on tühine naise õeluse kõrval.

Ja selle tõestuseks on kirjutatud, et mehe patt on parem kui naise heategu – just sel põhjusel ütleski üks väga arukas inimene, et naine on mürgine nagu rästik, et tal on ussi keel ja draakoni hingeõhk, ja üks nimetas naist organum diaboli ja üks teine porta diaboli. Mees peab Jumalale tänulik olema kahe asja pärast: esiteks, et Jumal lõi ta inimeseks ja mitte loomaks; ja teiseks, et Jumal lõi ta meheks ja mitte naiseks.

Kõikjal kogu maailmas öeldakse, et naine on kuradi tööriist. Et naisel pole mõistust ega aru, sest tema peas pole peale võimuiha mitte kui midagi. Et naine on tänaval nagu paabulind, akna peal nagu papagoi, voodis nagu ahv ja kodus nagu kurat. Et naine on mehe häving, üks igavene kapriisne elukas ja katastroof kogu eluks. Et mees ei leia endale iialgi head naist. Et naine on õeluse, ebausu ja tigeduse looja ja sünnitaja. Et lobamokast naisi leidub alati ja igal pool, tummasid aga ei leia kusagilt. Et naine on vihane ja tige nagu lõukoer, õrn nagu metskits ja mürgine nagu madu. Et naine on kõigi kuulujuttude ema. Et naine on kameeleon, kes saab õhust jõudu ja muutub iga hetkega. Et see, kui teile kodunt välja minnes naine vastu tuleb, on väga halb enne. Nagu ütles ka üks luuletaja: Femina demonibus, tribus apibus, est malo peior.

Ja selle lihtsa tõe kinnituseks võtke teatavaks, et naine on teeskluse leiutaja. Et hääl on tal nõrk, meel on tal muutlik, jutt on tal kiire, kõnnak aeglane, et lapsi teha on tal rutt, valetama on ta kange, viha peab ta pikalt, mõnu teeb ta vaevaliselt ja teid vihale ajama on ta vägagi osav. Et ta on nagu tasases meres varitsev kari. Et ta on nagu rooside vahele peitu pugenud okas. Et ta on nagu rohu sees hiiliv rästik. Et ta on universumi kõige ebatäiuslikum olend, looduse häbiplekk, maailma mädapaise, pahanduste pelgupaik, tülide tallermaa, lollide mängukann, tarkade nuhtlus, põrgutuli, patuahvatlus, kõiksugu rooja kodukoht, looduse koletis, vajalik kurjus, koletu kimäär, ohtlik lõbu ja mehe hukatus.

Naine on kodus kui kurat, külas kui ingel.

Naine on kui sulav lumi, kui kustuv leek, kui kaduv hiilgus, kui varju pugev päikene, kui muutuva näoga kuu, kui langev täht, kui tumenev taevas.

Naine on kodustamata loom ja siin päikese all pole teist looma, kes oleks hullem kui naine.

naine

My angel is a centerfold…

Advertisements

5 responses to “Pulcinella tiraad naisest

  1. lollakas

    … tallermaa, lollide mängukann, tarkade …
    And right you are again…

  2. mis ‘again’? ikka kogu aeg! ;p

  3. miu

    samas naine oli alles teine jumala viga.
    tekkis küsimus kes oli esimene?

  4. loogiline, mu armas preili, et enne kui jumal sai luua meistriteose, milleks on naine, pidi ta esmalt tegema mustandi. 😉

  5. huh, vedas, et me lähedasteks pole saand ega väga tihti ei kohtu. 😀

Tell me about it :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s