Nii lõpetas Liis

Ehk täna omistati mulle tehnikateaduse bakalaureuse kraad ja diplom. 🙂 Liivi, aitäh selle ja teiste piltide eest! 😉
l6putu 6udus

Aitäh kõigile tupsunupsudele, kes (tahtsid ja) said kiirest tööpäevast aega vabaks võtta ja lausa isiklikult kallirallit tegema tulid ja aitäh neilegi, kes sõnumi saatsid või MSNis või orkutis või kas või mõttes häid soove edastasid. 🙂

Eriline aitäh muidugi läheb, ah… teadagi. Ise tead, et oled maailma parim (ja vabalt ütlen seda täie tõsidusega, kuigi tean Sind vaid veidi vähem kui kaks kuud!). ;* Ja ema ja isa ja õeraas ja kiiska ja üldse on mul kõik nii armsad, et nummimeeter on täiega punases ikka. 🙂

Advertisements

i wanna take you to a gay bar…. ;p

Kaarel tahtis ka. No ja viiski. Et siis kui oli koosolekul käidud (väga asjalik kohtumine revisjoni ja uue juhatuse vahel) ning kodus teksad seeliku vastu vahetatud, viis tee (tegelikult ikka buss nr. 18) vanalinna sisse ja Kaareliga geibaari. Või siis teisisõnu puhvetisse Angel. Noh, kohvi jooma või nii. Reaalselt siis odavat viskit (tema) ja valge veini spritzerit (mina). Ja sööma. Ma sõin mingit naljakat salatit, mis reaalselt oli lehtsalat, kanatükid, paprika, pähklid ja küpsetatud munavalge, üle kallatud mangokastmega (sic!). Ja siis – mõistagi – me kutsusime Maretit ka. Maret tuligi! Täiusliku teisipäeva mõttes jõin ka ühe maasika margarita (mis Angelis on jätkuvalt väga hea) ja preili Maret oma suurepärases alkoholivabaduses jõi virgin mojitot. Minu maasika margarita oli siiski way better, onju. 😉 Ja Henri liitus meiega viimasena. Ja seletas, et teatud inimeste jaoks jääb mulle “Kiisu”-nimi alatiseks külge. Oh isversusver, et minevik ka alati peab tulema ja tagumikust hammustama. Alati.

Igatahes, geibaari jätsime Kaareli oma klassiõdede seltsi (kes KINDLASTI kohtlesid teda paremini kui überbitchid – s.t. mina ja Maret) ja mina omakorda saatsin noored armunud oma teed ja läksin iHärraga autopesulasse. Noh, et kindlustada ikka tänaseks vihma. Tehtud! Ühe celebration-cappuccino (noh, lõpetamine ikkagi ja puha) ja jäätee võtsime ka ja tähistamise mõttes vaatasime ära Jesse Stone – Murder in paradise‘i – Magnumiga, s.t. Tom Selleckiga, peaosas, kujutate ette. Ja see oli isegi et täitsa äge! :p Lõpuks koduteel olime aga juba kolmekesi – preili Nikita (tõenäoliselt kõige armsam ja häälekam dalmaatslane maailmas) ühines ka meiega ja selline äge lugu mängis.

Et siis lõpetamine täna! Oh noes.. 🙂

lühisti ja lahu(s)ti… ;p

Mustas kleidikeses suure mängutiigriga tütarlaps õhtupoolikul Tallinna lennujaamas tõmbab tähelepanu küll. Tehtud!

Nädalavahetusel sai veedetud äärmiselt armas ja igati tore Jaanipäev Rakveres “meet the parents” tähe all. Ja peale eelpoolmainitud üritust oldi endiselt nõus veel minuga kohtuma – järelikult vist kõige hullemini ei läinud. 🙂

Õppeprodekaani poolt sain pehmeks räägitud, et olen oma aktusel kolmapäeval lippur ja siblin lipukandja järel ja esindan elektroenergeetika eriala tudengeid. Aga kuidas ma panen klappima oma soengu ja tekli nii, et üks teist ei sega, on iseasi ja Prantsuse sõltumatud teadusuuringute laboratooriumid alles tegelevad selle keerulise ülesande lahendamisega… :/

Aktuse jaoks on olemas peavõru ja kõrvarõngad – vaja leida veel miski katma õlgu (boolero? šifoonsall? on ju ikkagi akadeemiline üritus ja seega etikett näeb ette kaetud õlgu, aga kui ma sobivat midagi ei leia, siis vist olen sunnitud leebelt reegleid rikkuma…) ja sobiv kaelaehe. Ei ole lihtne olla (jälle) lõpetaja. :p

mina, muide, neid tänaseid voolutõukeid (9.01 ja 11.00) ei põhjustanud. ;p

Nonii, olen tagasi. Sama kole ja paha, kui varem. 🙂 Kui mitte hullem veel. Aga voolutõuked põhjustas hoopis üks teine mees ja mitte mina. Ja üldse mitte Rakveres vaid teises kohas. ;p
Uudiseid nii palju, et ma ei taha ühestki releest (distantskaitsed, voolulõiked, gaasireleed jt.) nädal aega nüüd mitte midagi kuulda. Mul on pea nii pulki täis seoses kõige energeetilisega alates pantograaf-lahklülititest (no mida nimi!) ja lõpetades lahutite, lühistite ja toroidtrafodega. Ahjaa, vektordiagramme ei taha ka näha, ei vastuta oma reaktsiooni eest. 😛

Rakveres olles linnuses ei käinud ja tarva mune ka ei katsunud, Selveris käisin ja art cafés ja turuplatz’is. Ühtegi fäänsisse (niivõrd-kuivõrd) restorani sisse ei kiiganud, aga Wesenberghi ja/või Villa Theresa restorani tahaks piiluda küll. 🙂

Kogusin 16 domino-küpsiste triipkoodi ja saatsin Rakverest ära ka, nüüd ootan oma jänkust teateid postkontorisse. 🙂

Rakveres läksin paksuks – nii piinlik. Jaanipäeval peab vist grilli vahele jätma ja salatit sööma ja palju ümber lõkke jooksma või metsas sõnajalaõit sörkides leida proovima. 😀

Et siis kena, lõbusat (ja hea ilmaga!) jaani teile kõigile! 🙂

P.S. Onju ilus? 🙂

rakvere aj

ühest ja teisest küljest.

1. Ma ütleks, et mis iganes see põhjus ka müstilisel härra Jànus Robertil oli, siis selline ära kadumine oli kõigi tema lojaalsete lugejate ja naisfännide suhtes eriliselt kiuslik ju. Või oli hoopis kõige kirjanduslikumalt kaalutletum ja parim võimalik variant – quit while you’re still ahead? Aga eks ta nii alati oli – et see härrasmees meid enda üle arutlemas ja enda suhtes uudishimulikena hoidis – aitäh, oli tore, kuni see kestis. Ilusat elu Sulle ja kunagi kui leiad endas tahtmise ja võimaluse, anna ikka endast märku. 🙂

2. Olen nüüd mõnes mõttes kõrgelt haritud tütarlaps. Bakalaureuseeksam sai sooritatud. 🙂 Niisiis on iga põhjus hõiskamiseks. Igasugu ajaloolised sündmused ja kõik puha ju. Ja sellest tulenevalt ka on kõik õnnitleda-näägutada-kallirallit teha soovijad oodatud minu pidulikule lõpuaktusele 27. juunil kell 14.00 Tallinna Tehnikaülikooli aulas. (Täna leidsin endale nii lõpukleidi – olgugi, et tõenäoliselt Vila eelmisest hooajast – kui ka sobivad imearmsad s.Oliveri kingakesed sinna juurde, nii et… midagi veel õlgu katma – akadeemiline üritus ju! Ja ehted ka & i’m all set.) 🙂

kiisu

Pulcinella tiraad naisest

Naine! Kapriiside allikas, truudusetuse peegel, õeluse perenaine, pettuse minister, valskuse sõber, teeskluse leiutaja.

Õigus oli sel mehel, kes ütles, et naistest kõik need hädad tulevadki, et parem on elada inimtühjas kõrbes kui puutuda kokku tigeda naisega, ja et naist peab kartma rohkem kui surma. Sellepärast on ka kirjutatud, et tuhande mehe hulgast leiab ühe, kes on hea, aga kõigi maailma naiste hulgas ei leidu neid ühtainsatki. Ja sellesama pärast on öeldud, et kogu maailma kurjus on tühine naise õeluse kõrval.

Ja selle tõestuseks on kirjutatud, et mehe patt on parem kui naise heategu – just sel põhjusel ütleski üks väga arukas inimene, et naine on mürgine nagu rästik, et tal on ussi keel ja draakoni hingeõhk, ja üks nimetas naist organum diaboli ja üks teine porta diaboli. Mees peab Jumalale tänulik olema kahe asja pärast: esiteks, et Jumal lõi ta inimeseks ja mitte loomaks; ja teiseks, et Jumal lõi ta meheks ja mitte naiseks.

Kõikjal kogu maailmas öeldakse, et naine on kuradi tööriist. Et naisel pole mõistust ega aru, sest tema peas pole peale võimuiha mitte kui midagi. Et naine on tänaval nagu paabulind, akna peal nagu papagoi, voodis nagu ahv ja kodus nagu kurat. Et naine on mehe häving, üks igavene kapriisne elukas ja katastroof kogu eluks. Et mees ei leia endale iialgi head naist. Et naine on õeluse, ebausu ja tigeduse looja ja sünnitaja. Et lobamokast naisi leidub alati ja igal pool, tummasid aga ei leia kusagilt. Et naine on vihane ja tige nagu lõukoer, õrn nagu metskits ja mürgine nagu madu. Et naine on kõigi kuulujuttude ema. Et naine on kameeleon, kes saab õhust jõudu ja muutub iga hetkega. Et see, kui teile kodunt välja minnes naine vastu tuleb, on väga halb enne. Nagu ütles ka üks luuletaja: Femina demonibus, tribus apibus, est malo peior.

Ja selle lihtsa tõe kinnituseks võtke teatavaks, et naine on teeskluse leiutaja. Et hääl on tal nõrk, meel on tal muutlik, jutt on tal kiire, kõnnak aeglane, et lapsi teha on tal rutt, valetama on ta kange, viha peab ta pikalt, mõnu teeb ta vaevaliselt ja teid vihale ajama on ta vägagi osav. Et ta on nagu tasases meres varitsev kari. Et ta on nagu rooside vahele peitu pugenud okas. Et ta on nagu rohu sees hiiliv rästik. Et ta on universumi kõige ebatäiuslikum olend, looduse häbiplekk, maailma mädapaise, pahanduste pelgupaik, tülide tallermaa, lollide mängukann, tarkade nuhtlus, põrgutuli, patuahvatlus, kõiksugu rooja kodukoht, looduse koletis, vajalik kurjus, koletu kimäär, ohtlik lõbu ja mehe hukatus.

Naine on kodus kui kurat, külas kui ingel.

Naine on kui sulav lumi, kui kustuv leek, kui kaduv hiilgus, kui varju pugev päikene, kui muutuva näoga kuu, kui langev täht, kui tumenev taevas.

Naine on kodustamata loom ja siin päikese all pole teist looma, kes oleks hullem kui naine.

naine

Kel vajadus joogi järele, sel ka vastavad alajäsemed.

Nüüd, pärast mõnda rummikoolat, džinntoonikut, maasika-margaritat, Rockstar’sis kohtumist üliarmsate blondiinidega, Kaidoga taaskohtumist esimest korda pärast …., teiste meeldivate inimestega (üle pika aja) suhtlemist, Alexi ja Livia kokkuviimist (kaks jutukat ja väga huvitavat noort inimest…), Angelis Mareti-Taago-Henri-Matthiasega chillimist ja taksoga koju vuramist… ja siis jälle (sic!) taksoga linna vuramist, väikest Nimegabaari ja ShittyCityCasino tuuri ja siis jälle (kusjuures sama!) taksoga kojusõitu nüüd – mõtlen, et pagan, tegelikult igatsen ma ju ainult selle ühe kodaniku kaissu ja natuke und, on’s seda nii palju tahetud? 😦 Paistab, et on. Loodetavasti see suurepärane Xdream on seda kõike väärt.

asjadeseis

koondülevaade: hea lugu, trenni- ja lubadepuuduse üle kräunumine.

Would you ever be my, would you be my …

Ma ei jõudnudki pühapäeval trenni, sest mind vajati teatris. Ja mul oli actually kahju? Mina, põline spordivihkaja, tundsin kurbust, et 2 trennikorda kaardilt kasutamata jäid, kuna kehtivusaeg läbi sai! No igal juhul on mul tunne, et suvel võiks end kuidagi teistviisi ehk liigutada ja sügisest siis käiks jälle siseruumides trennis. Näiteks iHärra võiks mu siiski mingile eksploorimisretkele (jalgsi, mõistagi) kaasa võtta teinekord. Või kui leiaks kuskilt maast ratta, saaks Tiigrikutsu sabas äkki pedaalida või mõnda kodanikku nende jooksuretkedel ise ratta seljas saata. No hakka või hommikvõimlemist tegema! 🙂 Täna hetkeks mõtlesin ka (preili Jääraplika inspiratsioonil) oma rulluiskude pealt tolmu maha pühkida, aga ma kardan mägesid ja ma ei oska pidurdada ja see kisub mu motivatsiooni nii alla, et sinnapaika (s.t. voodi alla, uiskudega) see idee jäigi. Ahjaa, tegelikult võiks ju ka Jaani idee üles noppida ja hakata tantsimas käima? Selles mõttes on see ju enda liigutamine + võõraste kuttide poolt “tantsupoosi ettekäändel” käperdatud saamine – juhuu! :S Nojah, eks näis mis must sel suvel üleüldse saab – kontorirotlus väikese kummikutes-liinide-läbisörkimise-twistiga ootavad ju ka ees. 🙂

P.S. Praegu on tõeliselt kahju, et lube ei ole, sest kolmapäevaõhtune grillchill Tartus kõlab kihvtilt, aga kes see viitsib siis bussiga sinna ja tagasi jännata? 😦