siirdeprotsessid elektrisysteemis I – lühised.

kalalisvool

Nagu Maali kunagi tavatses oma Wordi vaimusähvatusi üles riputada, ei suutnud mina lihtsalt siinkohal kalalisvoolule ja teistele täiesti normaalsetele võimalikele variantidele vastu panna. No halloo! 😀

Advertisements

Raffaello ja riesling ütlevad rohkem kui 1000 sõna. ;p

No kui ma seda neljapäevaseks lühiste-eksamiks õppimist juba nii kaua olen edasi lükanud, siis küllap ta kannatab veel paar minutit. ;p Jah, olen siin lõpupoole laisaks läinud. Eksamihinded on siiani positiivsed olnud ja nüüd selle viimase kirjaliku pluss siis suulise bakalureuseeksami (13. juunil) eelne pabin pole veel jõudnud end sisse seada. 🙂

Aga ma ütlen teile seda, et käisin eliitpeol Kumu ÖÖ-l (no selle pärast eliitpeol, et Berk Vaheri jaoks oli piisavalt palju tartlasi kohal = ok pidu). Ja eliitpeol selle pärast, et Vaiko Eplik & Eliit tegid tirilimps“-etteaste ja selle pärast, et kõik noored ja andekad nunnud näitlejad olid kohal. Ja tuttavaid oli palju, neid kes ära tundsid ja neid, kes ka ülbelt mööda vuhisesid… 🙂

Lisaks võtsin vastu otsuse, et teen oma parfüümikonsultanditööga lõpparve sel nädalal. Juuni teisest poolest oodatakse mind juba Kadaka teele ja seega jäävad mulle eksamite ja praktika vahele napid mõned päevad puhkust – võtaksin sellest viimast palun, võib ka pakkimata. Aitäh! 🙂

Tõdesin, et nunnu on küll oma Tiigrikutsuga ja nii, aga sõbrannasid igatsen ka. Nii tahaks klatšida ja naisteasju jutustada mõne armsa preiliga Angeli kohviku maasikamargaritade taga… 🙂 Või siis osta roosat või valget veini, valgehallitusjuustu ja saada kutsutud soolaleivale lõpuks… Igatsen, noh! ;*

kassnaine

Nähtud on siis uus Kariibi mere piraatide film, ehk Johnny Deppi ja Keira Knightley ja Orlando Bloomi kolmas (ja ma saan aru, et finaalne) taasühinemine. Kella 00.00 seanss, ehk enne seda ja selle ajal tuli tarbida energiajooki/kohvi, et 3-tunniseks filmielamuseks ikka korralikult ärgas olla. 🙂 Jah, minu arvates oleks võinud see olla lühem, aga see 3 tundi pakkus ka see-eest sümpaatseid tegelasi (eelmistest osadest tuntud ahvipärdik, Chow Yun-Fat ja Keith Richards (sic!)). Seda, et Johnny ikka peategelane on, ei lastud mõistagi hetkekski unustada, sest ekraanil korvati seda, et teda filmi algul polnud, tema hilisema digitaalse kloonimisega – selle mõte jäi mulle küll aeg-ajalt kaugeks, aga paistab, et hr. Deppi ego sai pai. 😀 Pärdik oli selle pärast vahva, et ta vudis ringi ja oli nunnu ja ta kimas kahurikuuliga nagu kodanik parun Von Münchausen! 🙂 Chow Yun-Fat (minul tõenäoliselt pigem “Anna ja kuningast” meeles) oma karismaatilisusega ja Keith Richard lihtsalt eriti tüüne tema ise olemisega. 😀 Aga ma ütlen, et oli naljakaid kohti ja finaalile omaselt tõeliselt palju tulevärki, möllu ja võitluskunstikoreograafiat. Pinget kruviti ikka nii ja naa ja teistpidi ja noh, lõpp… eks minge vaadake. 🙂

Kiunusin ja vingusin seni, kuni sain oma tahtmise – elektroonilise kaalu, mis rasvaprotsenti ka mõõdab ja kui ma liiga paksuks lähen siis lülitub automaatselt enesekaitsena välja – täiesti norm ju. No andke andeks, kõrini oli sellest mehaanilisest kaalust, mille osuti 2kg võrra valesti näitas nagunii, lisaks sellele, et 0,… kg on ka oluline! Ei, me ei lasku Teiega praegu siin sellesse, et see kaal näitab nagunii valesti ja et õige oleks seda kõike mõõta ikka spetsialistide käe all. Mulle senised tulemused 48,8 kg, 17,4% rasva ja 56,7% vedelikku sobivad ka esialgu, aitäh! ;p

Muuseas – mida see tähendab, kui must kass mitte auto eest, vaid parkiva auto tagant (mis peaks kohe tagurdama hakkama) läbi jookseb? Tagurpidi halb õnn? :p

overworked & under…

Got a curse we cannot lift
shines when the sunshine shifts
there’s a cure comes with a kiss
the bite that binds the gift that gives

now that we got gone for good
writhing under your riding hood
tell your gra’ma and your mama too
it’s true
we’re howling forever

Selline lugu siis. Aitäh Sulle. 😉

Ma ei saa aru, ühest asjast – when it rains – it pours. Selles mõttes, et tänaseks olen ma suutnud end bookida topelt-tripelt-maiteamitmekordselt. Pärastlõunal arst, töö, töö ajal peaks jõudma veel ÜE koosolekule (kus ma, revisjonikomisjoni kandideerijana, ikka kohal olema peaks!), samas töö on kesklinnas, seega oleks hea mõte öised kinopiletid välja osta, samas koosoleku kestusest pole mul aimugi, järelikult pole mul ka aimu, mis kell jõuaks enne-öökino-kohvid-värgid teha ja kas ma jõuaksin ka peale koosolekut ja enne enne-kino-kohvi kodust läbi käia ja riideid vahetada? Teatavasti mu töövormil just midagi viga ei ole (härra Pajuste isegi et küsis, kui mu töövormi nägi, et “mispuhul ma nii popikalt riides olen”? Nagu ma muul ajal käiks ebapopilt riides…). Aga ikkagi! Ühesõnaga, mul on tänaseks miljon ettevõtmist planeeritud, ja hullupööra taheti tänaseks veel pitsat ja värki ka planeerida, aga no mida ei jõua – ei jõua. Ma ei ole ka üliinimene. Ma kahtlustan, kas olen äkki juba jõudnud oma ebakompetentsuse tasemele?

But god i like it…. Ehk olen küll oma eluga rahul praegu. Tähendab selle liikumises oleva protsessiga, mis on mu elu. Tundub, et tüürib õiges suunas. Kui ma ainult nüüd midagi (väga enesele omaselt mõistagi) pekki ei keera… 🙂

Kondensatsioonielektrijaama talitluse optimaalseks juhtimiseks peab teadma katelde, turboagregaatide ja omatarbe sisend-väljund karakteristikuid! Et te teaks.

Positiivne on selle stressi ja kiire elutempo juures, et süüa pole aega ega tahtmist ja et S ja 36 suuruses asjad sobivad ilusti selga. 😀 Kaal pole langenud, aga tunne on, nagu oleks pekki tiba vähem. Et aga kunagi ei või kindel olla, püüan järgmine nädal kindlasti trenni jõuda. Korduvalt. Kingakesed, panin tähele, sobivad suuruses 38, aga oleks et siis leiduks sobivaid suvekingi – muidugi mitte! Täna kondasin Ülemiste keskuses pärast tööpäeva ja kingade ja pükste otsinguist koorus viimaks hoopis seeliku, pluusi, kõrvarõngaste, bikiinide ja kosmeetikatagavaraga kodupoole sõit. Lihtsalt masendav. 🙂

Sõnumitevalves passimine ja 64 minutit nonstop mobiiliga rääkimine ja ise mitte märkamine, kuidas aeg lendab jäid ju põhikooliaega, ei? Tundub, et mitte, nüüd on nad lihtsalt asjalikuma lauseehitusega, mõistlikumatel teemadel ja üldjuhul mingi iroonilis-humoorika twistiga ka! Ja põnev on. Oikuipõnev. Ma pean mainima, et ma pole ennast kaua juba nii kooliplikalikult elevil olevat tundnud. Kui nüüd peaks toimuma kukkumine, siis saab see olema kõrgelt ja valusalt.

dearheart

Vot. It’s really good to hear your voice say my name

Oimaeivõi!

Öeldakse, et ära hõiska enne õhtut, aga no kuigi õhtu pole veel käes, ma natuke hõiskan ikkagi. 🙂

Alajaamade, pigem alajamade eksami sain 3 ja selle üle on hea meel. Ma kartsin ju, et kukun läbi. Kadaka teel veedetud aeg ja tööpakkumisega tutvumine oli ka täitsa asjalik, samas viskas õhku palju küsimusi. Tahaks ju magistrantuuri astuda, aga kui mult nõutakse MINIMAALSELT 0,75 kohaga tööl käimist, siis kuidas see magistri tegemine sinna kõrvale mahtuma peaks?? Ma ei tea, kas osakoormusega siis õppida või… Eks suvel praktikal ja antud töökohaga tutvudes selguvad vastused. Ma loodan. Seni oleks ikkagi eesmärk pigem vist magister, aga kui pakutakse (head) töökohta niisamagi, siis milleks vaevuda tegelikult? Nii palju küsimusi, nii vähe vastuseid.

Aga et härra primadonna, kellest ma ükspäev rääkisin, primadonnatses täitsa eneselegi teadmatult ja tahtmatult, tuli uudisena, hea uudisena. 🙂 See härrasmees kasutas mind leebelt ettekäändena ära, et omale töö juurest reede õhtupoolik alates kella kolmest juba vabaks teha ja nii me hiilisimegi sealt tasahilju ära, Rebasemäe pubisse energeetikast rääkima. 🙂 Ja ma pean mainima, et väga lahe oli. Ma kujutasin seda ette ühtmoodi, aga tegelikkus osutus hoopis teistmoodi toredaks. Oimaeivõi:p Kuidas saab liblikatega kõhus siis eksamiks õppida? Või homme tööl olla? Nii ei saa ju tõesti rallit sõita. 🙂

Juuksuris läks ka hästi, väga armas punase-lillakirju on nüüd. Selline pealtnäha väljapeetud ja tagasihoidlik, aga natuke nipikas ka ikka. 😉 Just nagu yours truly isegi.

Kas idiootsus nakkab ka?

Üks kodanik, kui ma küsisin, et miks ta referaadi juures annotatsiooni pole, vastas, et ta ei tea mis see on, et ta sellest ei kirjutanud. Küsis, et kas see on see, kui millegi kohta aastased andmed antakse. Ja teine härrasmees (muuseas mõlemad õpivad juba tükimat aega energeetikat) küsis õppejõult väga omapärase küsimuse: “ma tean, et PT tähendab plokitrafot, aga mis see OT on?”. Esiteks – annotatsioon on see lühitutvustust ja märksõnu sisaldav tabelike/jutuke, mis käib referaatide, aine- ja kursusetööde algusesse. Teiseks, igaüks kes vähegi energeetikast midagi jagab ja on elus alajaama külastanud, on üldjuhul teadlik, et PT tähistab pingetrafot ja OT on omatarbetrafo. Ma ei sündinud targaks, ka mina olen neid küsimusi küsinud, aga no ikka mõned ajad enne bakalaureuseeksamit sisaldavat eksamisessiooni. Tegelikult ka. 😀

depressioon

Homme on tõeliselt raske ja sisu poolest väga tehniline eksam – alajaamad. Oli mul siis vaja tööle ronida just enne sessi, et kindlasti jääks vaid napp päevake materjalide kordamiseks (sest me kõik oleme ju terve semestri jooksul ilusti kaasa töötanud ja õppidnud… :D)? Ilmselgelt pole ka minu puhul tegemist just kirkaima kriidiga karbis või teravaima tööriistaga kuuris. 🙂

vahel on mul kahju, et ma olen piisavalt nutikas tüdruk, et vihjetest aru saada. :(

Relatiivselt rahulik päev ühe suure riigi jaoks, meeletult rahutu päev ühe väikese tütarlapse jaoks. Homne ei tõota tulla rahulikum, tütarlapse jaoks siis, mitte riigi.

Millal said enamikust Eesti meestest naised? Ma arvasin, et sooline võrdõiguslikkus tähendab seda, et naised saavad viimaks võrdseteks meestega, mitte, et mehed assimileeruks naistega. Aga võib-olla nii ongi tegelikult parem ja ainult mina igatsen seda iidvana olukorda, mil naised olid naised ja mehed ikkagi mehed! Ma ei taha ka ju, et mehed oleksid jõhkarditest machod või naised tingimata ainult kodukanad…  Ilmselt ei saa kõike head ühekorraga. 🙂

Can you teach me how to fight?

Show me what it’s like to give back pain? 

Show me how to throw, throw him down?

Ega naised mehi kunagi valesti ei mõista, ikka ainult mehed naisi!

It’s only just a crush, it’ll go away
It’s just like all the others it’ll go away
Or maybe this is danger and you just don’t know
You pray it all away but it continues to grow

Kohutav. Lihtsalt kohutav. Tegelikult tuleks ära keelata üldse armumine ja muu taoline ninnu-nännu värk. Kellele seda vaja oli nüüd siis. Milleks sellest armumisest enne kasu on olnud? Kõik mis ma saan, on värisevad käed ja pekslev süda ja pidev kartus, et millal siis täpsemalt kõik pekki läheb. Aga tegelikult mul on tunne, et vist on juba läinud, nii et võib oletada, et tegelikult on kogu see värk juba üle läinud ja vaikselt saan hakata taastuma ja lootusi ja südant põrandalt kokku noppima. ;p Kiire värk, ega elu ja ilu ei oota.
Käisin perekondlikult Tallinna Linnateatris “Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.” vaatamas. Ma arvasin alguses, noh, kuuldu põhjal, et see on hea. Aga siis ma istusin saalis 4 tundi ja 45 minutit (kahe vaheajaga) ja veendusin selles kuhjaga! Vahel tuleb ikka no99 ja draama jt. vahele mõni Linnateatri etendus sobitada, et meelde tuletada, kuidas teater õieti käib. Ma saan aru küll neist, kes ütlevad, et rusuv ja liiga pikk oli, aga see on ju ometigi Tammsaare, kallid inimesed, ja see on põhjamaade temperament (või õigemini selle puudus). Minul igatahes oli äratundmistunnet enda ja eestlastega üleüldiselt ikka alatasa. Ja Hele Kõrele ja Indrek Sammulile jätkuvad ovatsioonid püsti seistes. Indrek muidugi ei üllatanud, aga Hele Kõre on nii tõsiseks ja tubliks näitlejaks saanud ja pole kellegi plikake enam, nii meeldiv. 🙂 “Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda.
Nüüd, kui lubate, panen jalad seina peale ja oigan ja ägan veidi, sest 6 tundi järjest püsti seista, kontsadel ja Kaubamaja Ilumaailma teada-tuntud täiesti toksilises parfüümiauruses keskkonnas – halloo! Aga 2 müüki panen enda nimele tänase päeva järele kirja küll. Ja kus kõik suure suuga Black XS’i ostma tulijad jäid siis? 😉