Kiireks läks, aga Raekoja kella alla, kus reeglite järgi kohtumispaik pidi olema, jõudsin ma ikkagi enne, ha! ;p Jannoga, nimelt, kes on teadagi tore ja armas (et mitte öelda üks toredamatest, kellega üldse oma elu jooksul kokku puutuda), oli meil kokku lepitud tänaseks dinner & a movie. Restoranis Sisalik kannatas ta mind esiteks väga leebelt ära – aitäh. Ma ju ei käi restoranides, mida mina ka tean sellest, kuidas need asjad seal käivad või – halloo – mida pooled neist toitude nimedest üldse tähendavad. Aga njämmalt õhulise roosa veini, tuunikala carpaccio, pasta kanaga koorese trühvli-koore kastmega, kitsekohupiima-viigimarja koogi ja Araabia magusa piparmünditee järel oli (vähemalt minul) kõht täis ja meel hea. Seltskond oli parim, toit oli väga maitsev, teenindus suurepärane ja koht ise väga armas – ajas nunnumeetri täiega punasesse. 😛 Aga see polnud veel kõik. Me jalutlesime ju kinno ka. Filmivalik oli meil äge – täitsa aus meelelahutus. Kaasa ei pidanud mõtlema ja naerda sai! 🙂 Tallinna Autobussikoondise päeva viimane tõld nr. 18 tõi mu ilusti ja vahejuhtumiteta koju ka – tegus päev, eks ole!
Nüüd aga, mitte et ma alles hiljuti oleks üles ärganud või midagi, murrab uni jälle ja paras aeg on kerra tõmmata end.