5 tundi tööd, seejärel jalutuskäik NoKusse, et seal oma tööpäeva lõpetav Kaarel kaasa krabada ja siis otsing, et kus veeta aega esimese bussini – tee viis puhvetisse Angel. Teadagi oli seal tuttavaid nägusid, mõni tundis mu vastu ka ära, mõni mitte… igatahes 1 mojito, 1 maasika margarita ja Kaarel oma sõbrannadega minust sinna jäigi, ise suundusin bussi peale. Ülipõnev vestlus Hiiu bussipeatuses ja 8 tundi und (nagu kord ja kohus!) hiljem – siin ma olen. Aga nüüd läheb kiireks! 😀
Mõttetera: selleks et saada varem päeval üles, ei piisa 3 äratusest, vaid peaks vist ikka enne kaheksat hommikul magama minema.
Ma tean küll, et kassid põõnavad hea meelega päikese käes, aga et sa nii päikselise päeva maha magasid, see on andestamatu.
Ma olin ka Angelis. Üks nende seast, kes ei tundnud…
J,L. – ma hommikul hommikul kella kaheksani nägin küll, kui ilus ja soe päev kujunema hakkas, aga uni murdis maha ja ükski äratus mind enne kella 16 päeval üles ei suutnud ajada – kurb! aga beautysleep kulub ikka ära ju… 😉
Jànus – see oli meil siis vastastikune. 🙂 Mul pole nimelt vähimatki aimu, milline Sa välja näed. Ja Sina pole mind ju ka näinud? Kusjuures alati jääb ju see võimalus, et tunned ära, aga ei taha tunda… ;p
oh sind küll, ma jämmisin minipeol lõbusalt kella kuueni, ehk siis kuni reimps uksed lukku pani ja mind autoga koju viis 😛
näedsiisnüüd.. ja mina kartsin, et piduläbi ja ei hakanud üldse sinnapoole jalutamagi… 😀 järgmine kord tean! 😛