“Kui Sa endast ei suuda hoolida, vaevalt keegi teine seda tegema hakkab”.

Tänane/eilne öelge-Liisile-näkku-täpselt-kui-halvasti-te-tast-arvate-päev vist alles kogub tuure, mul on tunne, aga ma olen kummalisel kombel tänulik selle eest. Vahetu ausus ja selgus on iga kell paremad kui omalaadne hägune näitlemine mingis suuremas reality-shows.
Ma tõotan praegu pühalikult, et ma ei kritiseeri ja ei ülbitse ja ei nääguta enam. Kes olen mina, et seda teha üldse? Ma olin kunagi palju parem, kui olin eile. Ja palju parem, kui olen täna. Ja ma ei taha olla homme halb, mitte kellegagi ega mitte mingil juhul.

minu eriala meeldib mulle näiteks selle pärast, et meil portselansärk koosneb seelikutest ehk ribidest. ;p

Freeday – Fool @ www.hot.ee/freeday
Ja üldse tahtsin ma küsida, et mida teete Teie, kui igav on. Noh, et kui passid ja msn on vait ja irc ka ja kõigi tuttavate ja vähemtuttavate blogid on läbi kammitud (korduvalt)? Ja mingid PÄRISelulised asjad, nagu koeraga jalutama minek või raamatu kätte võtmine ei loe siinkohal. Need on asjad, mida mina olen avastanud end tegemast:
tetris – klassika, onju, leiab igalt poolt, aga see versioon on Janno oma nii et see on ägedam selle võrra. ;p
Velveti jõudevastane vahend – minu puhul sõltuvusttekitav. Ausalt, häirib kui liiga palju palle järele jääb ja oi kuidas siis saab välja mõeldud, et mis strateegiaga läheneda ja saab teisalt ka lihtsalt vihaga suvaliselt klõpsitud. 🙂
Orisinal.com – Winterbells – See jänis on nii nunnu. Kui ta lõpuks (mingi linnukese pärast nagunii) alla kukub, kõrvade lehvides, siis tüüpiliselt võiks arvata, et jääb punane märg plekk ainult järele, aga see tüüp lihtsalt potsatab lumme ja on valmis Suga edasi mängima. Armas, noh!

tsiteerin seltskonna soovitust: “Sul oleks vaja, et keegi Sulle mõistuse jälle tagasi pähe …”

Ma ei ole selle üle uhke, aga suure surmaga sai täna ära joodud 1 Hadese VS (ehk grenadiini-galliano-musta absindi-shot) ja ebamäärane kogus long island ice tea’d ja veel midagi. Ja mul on 1 trühvel kotis. Ja kaneelist on vist täitsa võimalik mürgitus saada, ma tunnen kedagi, kes suure tõenäosusega kakao sisse pistetud kaneelipulgast täitsa peast ogaraks läks natuke. 🙂 Ja ma suutsin päris n+1 piljardimängu kõrvalt vaadata vägagi viisakalt (ise mängima ei kippunud veel). Ja ma leidsin oma kotist kleepsu “Rock wanted”. Ja psühholoogiline pai on mulle ka tänase õhtuga tehtud. Kui elu ainult nii kuradi keeruline ei oleks.. 🙂

Liis Kass, vaese mehe Liis Lass.

Rambipalavikust, rambikõhuvalust ja rambiiiveldusest hoolimata sai see esimene etendus siis nüüd mööda. Kõik oli täitsa tore, peamiselt keskendusin sellele, et varjata jalgade värisemist. ;p Ei puterdanud üldse, täitsa sujuvalt jätsime ca. pool a4 teksti ära ja jätkasime nagu poleks midagi olnud. 😀 Lavastaja jäi ka meiega rahule, nii et lõpp hea – kõik hea vist. Aprillikuus siis järgmised etendused juba.

Muuseas käisin eile “Jan Uuspõld läheb Tartusse” vaatamas (ikka see sama, et “eesti film on nagu oma sitt – ikka vaatad!”) ja täitsa äge oli isegi. Mingit sügavamat pointi ma küll selles filmis ei tabanud, harilik roadtripifilm, aga sealjuures väga lahe. Peaaegu õnneliku lõpuga isegi. Selles mõttes, et meestel oli muidugi Mirtel Pohlat seal ikka korralikult vaadata, aga naistel nagu silmarõõmu eriti ei olnud. ;p Vahvad käibefraasid muidugi ka – “Parem must minevik, kui lilla tulevik” ja see “kas Sa ka tead, mees, mitu km … ” 🙂

Natuke tühi tunne on. Pühapäevad on üleüldse nõmedad. Ja lisaks pühapäeva tavapärasele nõmedusele on nüüd veel nõmedalt tühi tunne ka. Elu ei ole nii lihtne.

edit: just when you think you can’t get any worse, life comes up to you and slaps you in the face just so you’d fall off the edge a little bit more. Ehk kui nõmedamaks minna enam ei saa, siis saab ikka!

bad-luck-charm tegutseb vol.2.

Kummikinnas! Pizza Grande-häng ja tšill ja isversusver mis jutud, pluss esimesed (teised-või-n’indad) tutvumised ja siis oh seda kohutavat kriitikat. Peoperemehe kiusamine “Are we there yet?”-pärimisega kuni Hospitali või siis Ravi tänavani õigemini ja kriitika jätkus ja vahepeal oli tulnud kõne tänaselt auhinnaliselt ja äärmiselt hiliselt ärkajalt, kellega ma Läänemaad avastama ei läinud seekord. Kahju, aga elu on selline, et alati ei jaksa oodata järele… Igal juhul Wii Sports ja Punane Draakon põrandapesuämbris, 9 liitrit kadus kui hea kokteil alkohoolikute januste suude sisse ära – väga ruttu! Ja jätkuv tutvumine, norimine, lõõp ja jälle tasapisi tutvumine. Mõni telefonikõne mahtus ka jälle sinna kuskile ja kaks Tiibeti mastiffi ka – alles noored, aga juba siuksed karud valmis! 😀 Ja harilik Moskvaring, üks mojitokene tuli mängu, lisaks energiajoogile, vendadele Hallooooo-dele ja intsule ja siis sellele võõrale tüübile garderoobist ka, kes niisama kohapeal tantsida armastas. Ja siis täiesti ebaharilik From Dusk Til Dawn-ring energiajoogi ja veidraks keeratud hea muusika ja veel imelikumate inimestega ja siis teistkordne RevalHotelPark&Casino ring, kus poisid täitsa headusliku-seadusliku eksperimendi tegid ja veendusid, et mitte iga naisterahvas ei too õnne vaid ainult teatud kindlad tsikid ja mina nende hulka ei kuulu. Ja siis üllatusesinejana ilmnes VenusClubi ring, kus sai jube liiga palju räägitud kooliasjadest ja muidu tõsine oldud, aga natuke tantsitud ka.

Ma olin ikka jube noor siis, kui sai hommikuni pidutsetud ja esimese bussiga koju tuldud alles. No ja nüüd tulin ka esimese bussiga koju, sest taksot ei saanud ja 1182-tädi ütles 4 minutit vale aja, kui ma küsisin, millal esimene 18buss läheb.

Ma olen natuke muusa ka. Ja ma tean, et monsieur S.-il oleks ka väga kurb, kui ta peaks olema eluaeg selline sarkasmiprintsess nagu mina. Ja ma loodan, et härrasel homme Läänemaal ja täpsemalt Haapsalus läheb kõik hästi. Mul võiks ka kõik hästi minna. peavalu ja kõhuvalu võiks minna üle ja jalad valutamise lõpetada. Lioton1000 geel on aga targu eelmisest peost jäänud voodi kõrvale ja nähtavasti on jälle vaja.

Muuseas, jube jama on, kui muusikat on palju, aga midagi pole kuulata… ja jube jama on, kui inimesed jonni ei jäta, kas mina olen ka nii kangekaelne ja lausa ebaviisakalt jonnakas?

Ja kas mul siis on Angelina Jolie kulmukergitus või on temal minu oma või on O. lihtsalt liiga palju siidrit joonud? Oleme tagasi kohe pärast reklaamipausi.

nagukakstilkavett.JPG

Peoperemehele Hospitalitänaval võib muidu helistada küll, ma usun, ainult mitte pärast viite hommikul. Aimzorro! ;p

did you forget about me, mr. duplicity?

Ja jällegi, nagu ühe teatava noorhärra vanematekodu ees Hiiu tänaval kord teeületamisel libastudes tõdesin, minevikku süvenedes ja end sinna unustades võid hõlpsasti libedale jääle sattuda. Ikka juhtub, et antakse lubadusi, mida ei suudeta pidada. Mis, me oleme ju kõik ainult inimesed, ei midagi enamat…

Eilsel peol lehvitas kodanik Ilves mulle enne von krahlist lahkumist. Ärge nüüd naerge, päris äge tunne oli tegelikult esimest korda elus nii lähedal Eesti Vabariigi Presidendile (ükskõik millisele neist) olla. Turvameestel surus härra isegi kätt nii et nemad oma paremat kätt ei pese vist enam kunagi, et uhke tunne üle ei läheks. ;p

Without you.