It’s all wrong. Tagurpidi ja valesti ja hoopis teistmoodi, kui peaks ja ma ette arvasin. Selles mõttes ma nüüd ei saagi aru, et kas siis hakata kuskilt otsast peale muutuste tegemisega või peaks pigem ootama ja mitte “forsseerima”? Äkki kui ma olen hästi vaikselt ja ei liiguta, siis ebaõnn läheb ära, sest arvab, et ma olen surnud? 😛

Harilik mina. 

Tasumata reklaami korras ütlen ka, et Eesti Entsüklopeedia 15. köide (Maailma maad) on väljas muide, nii et kõigil, kellel kodus read täiendust vajavad (ja teil ON ju ometi see kohustuslik kogu kas enda või vanematekodus olemas;)), on võimalus nüüd siis poodi minna. 🙂