armastabeiarmastaarmastabeiarmastaarmastab….

Okei, ei armasta.

Unustan kõik, kisun endast-südamest koos juurtega välja…

Vot sedasi on lood.

Tegelikult oli see Von Krahli “Kajakas” ikka kuradi hea. Ei ma ei usu, et ma tänu sellele nüüd võtaks siis Tšehhovi teose ette ja loeks suure huviga, selles mõttes küll mitte. Aga teate, kui keegi ütleb, et “see või too teater “teeb” von krahli (s.t. toob lavale mõne lavastuse vonkrahlilikult või siis on avangardistlik ja vonkrahlilik saanud sünonüümideks?) siis tegelikult ikka ei tee, sest ta saab teha ainult kunagist von krahli. Praegust Von Krahli ei tee küll ükski teater. Ei tehta kuskil lesbi-homo-ja transvestiidistseene, ei koorita end paljaks ja ei püherdata toores ja verises lihas. Kusjuures nii kohutavalt tõetruud ja jahmatamapanevat enesetappu ma pole ka veel kusagil mujal kohanud. Ja ühest küljest nii naljakat ja teisest küljest nii segadusseajavat päriselu ja teatrielu segamist ja publiku sellesse kaosesse (üpriski vastutahtsi – kuigi iga Von Krahli etenduse külastaja peab selle võimalusega üldjuhul arvestama, et riided saavad “kunstiga” natuke kokku või umbes nii) tõmbamist.

Tjah, kuidas võtta seda… Lembit Ulfsaki, Aleksander Eelmaa ja Helgi Sallo lavale ronimist noores ja nooruslikus teatri(seltskonna)s? Ühest küljest muidugi au ja kiitus ja tänud pealehakkamise ja energilisuse eest, teisalt aga veidi meeleheitliku mulje jättis. Välja arvatud Lembit Ulfsak, see “karvase rinnaga ürgema” oli nii kuradi lahe, et mängis ka Krahli omad joped üle, ma ütleks. 🙂 Proua Sallo roll jäi mulle algusest peale ebaselgeks ja Eelmaa-Sassil oli küllaltki lihtne ja mitte eriti nõudlik roll, mulle näis, nii et ei andnud eriti võimalust särada. :/

See oli selline stabiilne perioodiline siirdeprotsess. Noh, et algul olid mõned tugevad kõrghetked, aga vaikselt hakkas ära vajuma, kõrghetki jäi vähemaks ja lõpp oli suhteliselt nullis. 3,5 tundi etendust ja siis kui võetakse ette, et viimane pool tundi istutakse kõik ja kuulatakse kuuldemängu (mis pealegi – kuna näitlejate hääled väga sarnased kohati olid – natuke segaseks jäi) siis tuleb ikka uni peale küll! Taavi Eelmaale pai ja tugrikud, et ta inimesed kõige lõpus üles raputas! 😀 Tiina Tauraite keha (mille eksponeerimisega ei koonerdatud muide) tekitas vastupandamatu soovi ka trenni minna ja selline figuur saavutada, Riina Maidre tekitas (jällegi, ka “Jänese Aastas” jäi ta silma) hämmingut, sest nii hingega ja püüdlikult mängida… nii nunnu! 🙂 No ja Erki Laur oli kuidagi tõesti rohkem vist heli- ja lavamehe rollis kui näitleja, aga ta oli seda kõike tehes nii kohtlaselt lõbus ja armas, et kohe lust vaadata. Juhan Ulfsak, no kas on vaja laskuda sinna… ta hirmutas mind, sõna otseses mõttes. Ta olekud ja olemised-käitumised ühest stseenist teise ja aina enam psühhopaatilisemaks asi kätte läks ning ei saa öelda, et ta oleks sellega halvasti välja tulnud. Veelgi enam, ta tundus seal täitsa nagu omas elemendis olema. Ja see oli väga lahe. 🙂

Advertisements

One response to “armastabeiarmastaarmastabeiarmastaarmastab….

  1. Tirtsikas

    “Kajakas” on hea! Ma olen seda lugenud kunagi. Sügava mulje jättis.
    Võiksin ka etendust vaatama minna. Usun, et mulle meeldiks.

Tell me about it :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: