Hiiu pubis hiigelkoguse liha ja kartulite manustamine, latte Pärnu cafés, valge vein Moskvas ja mõne aja pärast Moskva kohvikukorrusel tutvumisring ning tõdemine, et Moskva kohvik on nagu Linux, üleval restorani/klubikorrusel, pärast turvameeste moosimist Oliveri tossude osas, tantsutüdrukute pinev piidlemine lauast ja tõdemine, et II korrus on nagu Microsoft Windows ikkagi. Angelisse vudimine läbi külma ja lörtsi ja seal kodanik Priimägi poolt erinevatel ajahetkedel Louise’iks, Elaine’iks, Jelizavetaks ja Elizabethiks kutsutud saamine ja Matthiasega peaaegu et teineteise mitte ära tundmine ja neljakesi pisike tants ja kahekesi mitte-nii pisike tragöödia. Ja siis üksi von krahli jalutamine, lihtsalt et vaadata mis seal toimub ja lõpuks peolõpuhulluses garderoobis Kerlile ja Alfiele abiks olemine. Ja vormelit ma ei vaata, tahaks hoopis süüa ja magada ja võib-olla undki näha… Täna kahjuks hea tujuga magama ei saa. 😦

Mul on kuldkala mälu ju, sellest see siinne kroonika, mõistate? Pool jääb ju kirjutamata ka, nagu ikka…