did you forget about me, mr. duplicity?

Ja jällegi, nagu ühe teatava noorhärra vanematekodu ees Hiiu tänaval kord teeületamisel libastudes tõdesin, minevikku süvenedes ja end sinna unustades võid hõlpsasti libedale jääle sattuda. Ikka juhtub, et antakse lubadusi, mida ei suudeta pidada. Mis, me oleme ju kõik ainult inimesed, ei midagi enamat…

Eilsel peol lehvitas kodanik Ilves mulle enne von krahlist lahkumist. Ärge nüüd naerge, päris äge tunne oli tegelikult esimest korda elus nii lähedal Eesti Vabariigi Presidendile (ükskõik millisele neist) olla. Turvameestel surus härra isegi kätt nii et nemad oma paremat kätt ei pese vist enam kunagi, et uhke tunne üle ei läheks. ;p

Without you.

Advertisements

Tell me about it :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: